Kinnisvaraturu järsud hüpped hääbuvad

Tehingute koguväärtuse järgi tegi tänavu teine kvartal kinnisvaratehingute osas kõigi aegade rekordi. Statistikaameti teate kohaselt oli 13 426 tehingu koguväärtus üle 7,7 miljardi krooni. Pool tehingutest puudutas korterite ostu-müüki. Veidi alla veerandi lepingutest hõlmasid hoonestamata kinnistuid ning 20 protsenti eluhoonetega kinnistuid.

Kinnisvaraspetsialistide sõnul hakkavad aga tehingute arvu üha enam pärssima kiiresti kasvavad ehitushinnad ning uute projektide kallinemine alates 1. maist kehtima hakanud käibemaksu lisamise kohustuse tõttu.

Vestmann Kinnisvara analüütik Ülle Tamm ütles, et sellist hüppelist tõusu järgnevatel kuudel tõenäoliselt enam tulla ei saa. Paljud on praeguseks juba elukohta vahetanud ning olemasolevat uuendanud.

Üha vähem on järele jäämas laenuvõimelisi inimesi, loetles Tamm põhjendusi. Ta nõustus, et mingil määral võib kinnisvara ostmise võimalusi pärssida ka see, et Kredex lõpetas laenude käendamise, sest 700 miljoni kroonine riiklik limiit on lõppenud.

Senise hüppe paneb Tamm aga eelkõige pankade väga madalate laenuintresside ja soodsate tingimuste arvele. ?Tekkinud tunne, et tegu on võõra, odava ja lihtsalt saadud rahaga, paneb inimesi seda ka väga kergelt välja käima,? selgitas ta. ?Palju on olukordi, kus maakleri hinnangul on uue objekti eest küsitav hind liiga kõrge, kuid tegelikkuses müüakse see väga kiirelt ja kergelt ära.?

Eri Kinnisvara maakleri Mart Saa sõnul ei ole tõenäoliselt kuni järgmise kevadeni kinnisvaratehingute vähenemise pärast muretseda põhjust. Eriti minev kaup on just uued majad ja korterelamud. ?Kuni selle ajani arvan, et kes ikka maja püsti paneb, selle ka maha müüb,? lausus ta. Samas tunnistas ta, et vaevalt kaasneb sellega järjekordset paarikümneprotsendilist hüpet ning kinnisvaratehingutes on saabumas teatav stabiilsus. Järgmisel aastal jõuab aga tõenäoliselt kätte aeg, kus rohkem vaadatakse kvaliteeti ning erinevalt praegusest üks uus objekt müüb paremini kui teine, prognoosis Saa.

Ta rääkis, et tänu ehitushindade tõusule hakkavad uuselamuturult esimesena ära kukkuma esimese eluaseme soetajad, kellel omakapitali tekitamiseks vanema korteri näol seeme puudub.

?Tänu nendele püsib aga hetkel veel ?mägede? turg suhteliselt kõrgel hinnatasemel,? lausus ta. ?Kesklinna ja uute elamute hinnad on läinud kiiremini eest ära. Kuna mujalt sobivat kaupa ei saa, tehakse mägedes imetehinguid.?

Eesti uute sõiduautode turg on viimastel kuudel olnud viimaste aastate tagasihoidlikumaid ning kindlasti on elavnemine kinnisvaraturul üks põhjusi, miks uute sõiduautode müük on langenud.

Eelkõige on hakatud investeerima korralikku peavarju, uue auto ost aga lükatakse edasi ning aetakse läbi tagasihoidlikuma liikumisvahendiga.

Seda enam, et pruugitud autode turg on hetkel tublisti üle kuumenenud ning nende hindadega, mis näiteks internetis ja ja kuulutuslehtedes autode eest küsitakse, arvestatavat äri ei toimu. Kui tahad autost kiiresti vabaneda, tuleb ta ära anda tunduvalt odavamalt, see omakorda aga tähendab, et igati sõidetav auto on võimalik täna soetada üsnagi väikese raha eest.

Eesti autoturul mängib kindlasti olulist rolli ka ühinemine Euroopa Liiduga ja käibemaksuseaduse muudatus 1. maist. Paljud, kes plaanisid uut autot osta suvel, tegid seda aprillis, mil oli Eestis tõeline müügibuum. Tänavune automüük tervikuna on võrreldes eelmise aasta seitsme kuuga kasvanud ligi 9 protsenti ning see on igati arvestatav kasv. Usun, et lähikuudel jätkub Eesti automüük taas rekordigraafikus ning ma võrdleksin praegust olukorda pigem paar aastat tagasi Leedus toimunuga. Seal 1. juulil kehtima hakanud käibemaksumuudatus tõstis juunikuu automüügi rekordilistesse kõrgustesse ja viis omakorda juuli müügi rekordilisse langusesse. Hiljem aga olukord taastus ning kõik jätkus oma rada.