Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pakendiaktsiis ? hirmul on suured silmad?

Peeter Eek 19. august 2004, 00:00

Eestis tuuakse pakendit turule hinnanguliselt 150 000 t aastas. Sellest tekib korduskasutust arvestades ca 120 000 t jäätmeid (ligi 20% olmejäätmete massist ja kuni 60% mahust!). Juba 1995. a pakendiseaduse kohaselt tuli pool jäätmeist 2001. aastaks taaskasutada, seejuures vähemalt veerand materjalina ringlusse võetuna. Seni on taaskasutatud ca 15%. Järelikult on pakendiseadust pikaajaliselt eiratud!

Seatud taaskasutuse sihtarvud tulenevad ELi pakendidirektiivist ja on liikmesriikidele kohustuslikud. Eesti on ainus uus liikmesriik, kel puudub pakendidirektiivi osas üleminekuperiood, sest meil oli lihtsalt juba varem vastav seadus olemas. Pakendidirektiivi nõuete jätkuv mittetäitmine viib ELis tõsiste ebameeldivusteni, teoreetiliselt ka tõsiste trahvideni.

Vana seaduse nõuete täitmiseks kehtestati 1997 mõnele joogipakendile pakendiaktsiis, mille kohaselt tuleks täna tootjal nt 2 l karastusjoogi pudeli eest maksta aktsiisi 5 kr. Kui see oleks arvestatud müügihinnas, oleks karastusjookide hinnad ca 20-25% kõrgemad.

Seadus pakub tootjaile ka teise võimaluse ? taaskasutada vähemalt 60% pakendikogusest ja saada selle tõendamisel pakendiaktsiisi vabastus. Enamik tootjaid on selle tõendamisega ka toime tulnud, sest riigieelarvesse laekub pakendiaktsiisi vähe. 1997-1998 rehkendati algselt tõsiste laekumistega, kuid elu näitas muud. Sestap ei ole ka küsimusele, palju laekub pakendiaktsiisi uue seaduseelnõu kohaselt, võimalik täpsemalt vastata - see sõltub ettevõtjaist.

Riigi tegelik ootus on, et pakendiaktsiisi ei laekukski, selle laekumine osutab ju tegelikult seaduse mittetäitmisele. Kui aktsiis siiski laekub, kasutatakse seda 50% ulatuses SA Keskkonnainvesteeringute Keskus programmide kaudu keskkonnakaitseks.

Uue seaduse eesmärk on pakendijäätmete käitluse üleriigiline korraldamine pakendiettevõtjate organisatsiooni(de) kaudu. Organisatsioonid määravad kulupõhiselt ise pakutava pakendi taaskasutamisteenuse tasu, mida organisatsiooniga liitunud ettevõtjad siis talle maksavad. Organisatsioonide esitav koondaruanne lihtsustab riigipoolset järelevalvet.

Olulist muutub aktsiisi arvutamine: kui praegu peab 60% taaskasutuse sihtarvu arvestades nt 59% saavutanu maksma aktsiisi täies mahus, siis eelnõu kohaselt makstakse aktsiis sihtarvu ja saavutatud taseme vahe pealt.

Aktsiis rakendub ainult Eestis turustatud pakendile ja seda nii siin toodetud kui sisseveetule võrdselt. Aktsiis ei laiene väljaveole ja ekspordile. Seega jäävad arusaamatuks väited pakendiaktsiisi mõjust Eesti ettevõtjate konkurentsivõimele.

Senine praktika näitab kahjuks, et vabatahtlikult ei tee Eesti ettevõtjad pakendijäätmete käitlemiseks just eriti palju. Eelnõu loob siinkohal tõsise motiivi olulise keskkonnakaitselise küsimuse lahendamiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:40
Otsi:

Ava täpsem otsing