Toidukauplused meelitavad ostjaid õnnemängudega

Kauplused üritavad üha enam meelitada kliente peale asukoha, kaubavaliku ja teeninduse kvaliteedi ka õnneloosidega. Toitu peab ostma nagunii ja miks mitte minna just sinna poodi, kus võib sülle kukkuda ka võit. Põnevust annab juurde ka asjaolu, et loosimised ei toimu kord kuus või kvartalis, vaid isegi mitu korda päevas. Näiteks Ülemiste Keskuses loositi juunikuus iga nelja tunni tagant ostjate vahel välja paar kummikuid.

Täna on aga Ülemiste Rimis võimalik võita tuhat krooni. Iga 70kroonine ost annab kliendile ühe loosikupongi. Iga päev loositakse loosikupongi täitja hulgast välja võitja, kes saab auhinnaks 15 × 70 krooni sisaldava Rimi t?ekiraamatu. Nädala kupongide hulgast loositakse veel välja nädalaauhinna võitja, kes saab 1000kroonise ostusertifikaadi Rimi peolauateenustele.

Rimi Eesti OÜ turundusjuhi Ruta Kallaspooliku sõnul on alates Ülemiste Rimi avamisest seal iga päev toimunud erinevad müügitoetuskampaaniad ja üritused. ?Ülemiste Rimi kliendileht ilmub kord kuus, hinnapakkumistest teavitame igal nädalavahetusel raadio teel ning meililistiga liitunutele uudiskirja teel,? loetles Kallaspoolik.

Lisaks toimuvad Rimis iga päev toodete esitlused ja degusteerimised. Igal nädalavahetusel tutvustavad Rimi kokad Rimi köögi toodangut ning lastele jagab kommi ja õhupalle suur sõbralik jänes. Iga kuu toimub targa tarbija päev, kus erinevate tööstuskaubagruppide (aiandus, meedia, auto jne) spetsialistid annavad nõu ja vastavad küsimustele.

Suurem reklaamikampaania toimus Rimi Ülemiste keskuses kaupluse avamiskuul, kui jagati tasuta porgandit. Kui palju need tarbijamängud kokku maksma lähevad, Kallaspoolik ei avalda.

Selveris on käimas tarbijamäng, mis on suunatud kuni 18aastastele koolilastele. Iga kord, kui ostukorvi maksumus ületab 150 krooni, saab kassast loosikupongi, mille täitmisel on võimalik võita sügiseseks koolivaheajaks perereis Nuweibasse ning kümme Selveri 500kroonist stipendiumi kuus kuni kooliaasta lõpuni.

A-Selver ASi ostudirektori Iivi Saare sõnul valiti sügiskampaania sihtgrupiks koolilapsed, sest suurimad koolikaupade ostjad on just koolilapsed, kes mõjutavad ka oma vanemaid kampaaniate järgi kauplust valima. ?Igakuine oma taskuraha või koolivaheajal reisida ? see on iga koolilapse unistus,? lisas Saar. Selveri eesmärk on, et loosimisest võtaks osa 15?20% klientidest.

Sarnaselt Rimiga on ka Selver kogu aasta kampaaniatega kaetud. Kui ei toimu konkreetseid müügitegevusele või mainele suunatud kampaaniaid, on võimalik Partnerkaardiga koguda aastaringselt punkte ning osaleda juulis jaanipäevaloosil või aasta lõpus aastaloosil.

Suuremaid kampaaniaid on Selveris aastas keskmiselt 10?11, müügitoetusele suunatud tegevused toimuvad igakuiselt. Mainele suunatud kampaaniaid on ca pool kogu kampaaniatest.

Citymarket loosib täna kõikide ostjate vahel reisi kahele Brasiiliasse Rio de Janeirosse. Ostukorvil piiranguid ega tingimusi pole, ainus tingimus on, et täidad kassast saadud kupongi ja paned loosikasti.

Citymarketi marketingi koordinaatori Kaie Kompuse sõnul võib ka Citymarketi kohta öelda, et terve aasta on kaetud erinevate kampaaniatega. Suuremaid kampaaniaid korraldatakse aastas umbes kuus.

Prisma aga erineb teistest just selle poolest, et Prisma keskendub püsivalt soodsatele hindadele ja pole väga huvitatud kampaaniatest, mis toovad üldiselt ebaefektiivsust ning kõrge ostukorvi hinna. Siiski korraldab Prisma aastas mitmeid tarbijamänge ja jagab ostuboonuseid. Näiteks kõik, kelle ostukorv ületab 300 krooni, saavad tasuta möödunud päeva SL Õhtulehe.

Prismas on käimas ka Ateena olümpiamängud. Kui Ateena olümpiamängudel võidab eestlane medali, annab Prisma võidule järgneval päeval Säästukaardi omanikele kõigist hindadest 5% alla.

Prisma juhataja Leena Laitineni sõnul toimuvad Prismas kaks korda aastas ka säästukaardikampaaniad, lastepäevad ja Prisma sünnipäevad. Kampaaniate eelarvet ja tulemust Laitinen ei avalikusta.

Parim näide selgest, lihtsast ja hästi teavitatud kampaaniast on Rimi tonnivõidu kampaania.

Juba poodi sisenedes hakkavad silma neoonroosad reklaamid, mis annavad märku, et kuskil saab midagi võita. Haarates ostukorvi, kus on sama reklaam, selgub, et iga 70kroonise ostu korral on võimalus võita 1000 krooni.

Reklaamlause ?võida tonn? kõlab mõnusalt ja neoonroosa värv aitab hästi eristuda kirjust kaubavalikust ja eelnevatest kampaaniatest.

Lisaks sellele, et reklaamid on ostukärudel, tuletatakse vahetult enne kassat meelde, et vaataksid oma ostukorvi üle: kas on ikka 70 krooni täis. See annab võimaluse veel viimasel minutil tekitada mänguhasarti.

Vastupidine näide on aga Citymarket, kus võid rahumeeli teha oma ostud, ilma et teaksid midagi käimasolevast kampaaniast. Citymarketisse minnes ei hakka silma midagi, mis sellest teavitaks. Kassasse jõudes ei maini ka kassapidaja midagi. Võtab raha vastu ja sellega asi lõpeb.

Siiski jääb silma, et kõrval jagab kassapidaja kõikidele mingi kupongi. Küsimise peale, mille eest kuponge jagatakse, saan ka ühe loosikupongi.

Et mitte järjekorda kinni hoida, pöördun infoletti, uurimaks, mis kampaaniaga tegu on. Infoletist öeldakse, et kampaaniat tutvustavaid materjale pole ja vaadaku ma loosimiskasti, sinna on ju kirjutatud, et võiduks on reis Brasiiliasse.

Lisaks sellele, et tarbijat ei teavitata käimasolevast kampaaniast, häirib Citymarketi puhul ka see, et loosikupongid on täpselt samasugused alates Citymarketi avamisest peale. Kampaanial puudub värskus, see ei tekita mitte mingit hasarti. Seda on näha ka tarbijate ning müüjate käitumisest. Müüjad jagavad kuponge vaid siis, kui see pähe tuleb, tarbijad aga jätavad need kassasse vedelema ega vaevu neid täitma.

Inimesed armastavad kõikvõimalikke mänge ja loosimisi ning reeglina on need ka alati edukad ning saavutavad püstitatud eesmärgid. Kuna jaekaubandus on valdkond, kus kampaaniad töötavad hästi ja motiveerivad inimesi ostma, on äärmiselt rumal jätta see võimalus kasutamata.

Klienti vahetu kasuga peibutavatel müügiedendusvõtetel, nagu näiteks hinnasoodustused, kingitused ja degusteerimised, on kõige rohkem potentsiaali.

TNS Emori detsembris 500 tippreklaamija seas läbi viidud uuringus ?Turundusplaan 2004? kinnitas 39% vastanutest, et neil on kavas suurendada müügiedenduse kasutust. Ostukohareklaami kasutust suurendab 25% ja üritusturunduse kasutust 24% vastanutest.

Üritusturundust ja müügi-edendust kasutavad keskmisest enam äriklientidele, ostukohareklaami aga eraklientidele suunatud firmad.