Riigikontroll andis reservvilja hoidmisele hinnangu: korralagedus

Põllumajandusministeerium andis vilja hoiule nii maksuvõlglastele kui ka pankroti äärel ettevõtjatele.

Riik ostis teravilja julgeolekuvarusse 25 protsenti turuhinnast kõrgema hinnaga, seevastu müüdi vilja riigireservist turuhinnast madalama hinnaga. Turuhinnast kõrgema ostuhinna oli kehtestanud põllumajandusminister. Riigikontroll ei pea õigeks kõrgema ostuhinna kaudu põllumajanduse toetamist, kuna seda tehakse riigieelarvest otsetoetuste kaudu.

Riigikontrolli arvutuste kohaselt müüdi aastatel 2002?2003 teravilja kokku 17,9 miljoni krooni ulatuses ostuhinnast madalama hinnaga. Kuna ostuhinnad olid müügihindadest pidevalt kõrgemad, ülehinnati ka bilansis olevate varude maksumus.

Eesti Viljasalv sõlmis vilja ostjatega lepingud, kus olid märgitud ostetava vilja kogus ning asukoht. Nende lepingute alusel koostas Eesti Viljasalve juhataja vilja väljastamise korraldused, mis suuremas osas aga ei ühtinud lepingute andmetega. Samuti müüs Eesti Viljasalv vilja ettevõtetele, kes ei osalenudki vilja müümiseks korraldatud oksjonitel.

Põllumajandusministeerium tegi põhjendamatu ettemakse, andes ASile Eesti Viljasalv järgnevate aastate kulude katteks 5 miljonit krooni. AS Eesti Viljasalv ei täitnud ministeeriumi ettenähtud rahakasutamise tingimusi, kuid ka põllumajandusministeerium ei kontrollinud oma korralduste täitmist.

Toiduteravilja ostu tagamiseks andis Eesti Viljasalv ettevõtjatele laenu, kuid laenu saajad ei täitnud lepingu tingimusi. Vaatamata sellele ei ole AS Eesti Viljasalv lähtunud lepingus ettenähtud intressimäärast, mistõttu on jäänud sisse nõudmata 40 254 krooni intresse.

Eesti Viljasalv paigutas riigilt ettemakseks saadud raha üleöödeposiitidesse ning teenis sellelt kokku 101 605 krooni. Riigikontroll on seisukohal, et nii üleöödeposiitidelt teenitud intressid kui riigieelarve vahendite arvelt antud laenudelt sissenõudmist vajavad intressid tuleks kanda riigieelarvesse.

Eesti Viljasalve nõukogu ei kontrollinud, kas ettevõtte juhatus on taganud teravilja julgeolekuvaru säilimise. Aastainventuurid olid tehtud pealiskaudselt. Rakvere Viljasalve dokumentidest võib teha järelduse, et nii 2002. kui ka 2003. a inventuuri korraldamise päeval esines teravilja julgeolekuvarudes oluline puudujääk, mis inventuuride käigus jäi avastamata.

Rakvere Viljasalv olid mõnel perioodil raamatupidamise arvestuses kommertsteravilja jäägid näidatud miinusega, s.o puudujäägina. Samas olid näidatud teravilja sissetulekud, mis ei olnud tõestatud algdokumentidega.

Eesti Viljasalv ei ole töötanud välja ühtseid nõudeid laoarvestuse pidamiseks kõikidele riigireservi teravilja julgeolekuvaru hoidjatele, et tagada terviklik ülevaade riigi teravilja julgeolekuvarust.

Eesti Viljasalve tegevjuht oli aastaid Ago Soots. Viimane nõukogu esimees enne viljavarguste ilmsiks tulekut oli kunagine põllumajandusminister Andres Varik.