Elcoteq Tallinn laiendas tootmist

Tehase laiendus, mida ehitati peaaegu aasta, läks koos sisustusega maksma 620 miljonit krooni. Laiendus toob Elcoteqile lisapinda 9000 ruutmeetri näol, suurendades tehase kogupindala 42 000 ruutmeetrile. Seda võib võrrelda kuue jalgpalliväljaku suuruse alaga. Praegu veel seadistamise faasis olev osa koosneb laost, insenerikeskusest ning tootmisest. Ei ole teada, millal laiendus täisvõimsusel tööle hakkab.

Elcoteq Tallinna peadirektori Risto Gaggli sõnul mahub Elcoteqi Mustamäe teel asuvasse tehassesse nüüd tööle kuni 2000 inimest. Praegu töötab seal kõikidel nädalapäevadel ööpäev läbi kolmes vahetuses 1400 inimest, kellest 400?500 seab end sisse uues osas.

Sel aastal on Elcoteq värvanud peaaegu 1000 uut inimest, inimesed tulevad tööle lausa Narvast. Sel nädalal alustab Elcoteqis tööd 60 uut inimest.

?Me usume, et töötajate arv on peagi üle 3300,? ütles Gaggl, viidates 2000. aasta tipptulemusele, mis paar aastat hiljem pärast suurkoondamisi kukkus 1700-le.

Gaggli sõnul on kõik praegu värvatavad uued töötajad ajutiste lepingutega, mida tehakse kuni aastaks. Kõikidest tehasetöötajatest on ajutised lepingud pooltel. Elcoteq Tallinnas töötab kogu korporatsiooni töötajaskonnast 20 protsenti.

Elcoteqi pressiesindaja Jaanus Pautsi sõnul on tehasetöölise keskmine vanus 35, enamik neist on naised, enamasti kõneleb töötaja vene keeles. ?Nobedad näpud, hea silmanägemine, selge mõistus,? loetles personalijuht Agnes Hansen töötaja olulisemaid omadusi, lisades, et samuti on tähtsad kohusetundlikkus, distsiplineeritus ja pühendumus.

Laienduses leiab oma koha ka 2000. aastal asutatud insenerikeskus, kus töötatakse välja toote disain ja tehniline lahendus. Seal töötab praegu 66 enamasti kõrgharidusega inimest.

Elcoteq kaalub endiselt peakontori uue asukohana Eestit.

Eile Tallinnas tehase laienduse avamisel viibinud Elcoteq Network Corporationi nõukogu esimees ja suuromanik Antti Piippo sõnul nad ikka veel analüüsivad Elcoteqi peakorteri Soomest ärakolimist ning ühe võimalusena on endiselt kaardil Eesti.

Ta tunnistas, et kõnelused Eesti valitsuse tasandil käivad, samas kaalutakse ka Ungarit ja mõnda teist Kesk-Euroopa riiki. ?Minu sadama lähedal asuvast Helsingi kodust Tallinna tulek võtab aega 25 minutit, mis tähendab seda, et meie Espoo peakorterisse võtab mul minek tunduvalt rohkem aega. Selles mõttes ma muidugi eelistaksin Eestit,? naljatles ta.

Piippo märkis, et riigid konkureerivad ettevõtete endale võitmiseks samamoodi nagu firmad, tehes maksusoodustusi jms. ?Ma arvan, et tulevatel aastatel hakkavad paljud Euroopa firmad mõtlema, kus hoida tootmist ja kus peakorterit,? ütles Piippo.