Maksud kallutavad loodushoiu poole

?Tööjõud on meil liiga kõrgesti maksustatud, samas keskkonna saastamist me isegi doteerime,? ütles keskkonnaminister Villu Reiljan eile. ?Kui tahame ka edaspidi edukad olla, tuleb kavandada muutusi nii tootmises kui ka tarbimises.?

Keskkonnaministeeriumi abiministri Olavi Tammemäe sõnul peab ökoloogiline maksureform silmas nii inimesi kui ka majandust ja loodust. ?Saastaja maksab enda poolt tekitatud kahju eest, kasutatud loodusvarade väärtus peab aga adekvaatselt toote hinnas sisalduma,? selgitas ta. Selleks tuleb toetada keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ja tõhustada nii tööstuse kui kodutarbijate energiakasutust.

Eestis on Tammemäe sõnul valulapseks põlevkivienergeetika, mida riik varjatult subsideerib olukorras, kus alternatiivenergia pole konkurentsivõimeline.

Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liikme Valdur Lahtvee sõnul on fiskaalinstrumendid keskkonda säästva tootmise arendamiseks ka praegu olemas, kuid nende mõju on liiga väike. ?Tuleb saavutada olukord, kus õigesti käitumine on ettevõtjale kasulik,? lisas ta.

Rahandusminister Taavi Veskimägi ütles, et koalitsioonilepingus kirjas oleva rohelise maksureformi eesmärk on muuta maksusüsteemi keskkonnasõbralikku käitumist soosivaks ja maksukoormus nihkub üha enam tööjõu ja tulude maksustamiselt tarbimise, sealhulgas taastumatute loodusressursside kasutamise maksustamisele.

Sügisel rahandusministeeriumis valmiv maksustrateegia järgnevaks neljaks aastaks annab selguse, kuidas maksureform täismahus lähiaastatel avanema hakkab. Esimene rohelise maksureformi eesmärkidega kooskõlas olev samm on Veskimägi sõnul juba tehtud: tulevast aastast muutub biodiisel aktsiisivabaks.

Ettevõte poleks saanud täna eksisteerida, kui poleks kümne aasta eest tõhusaid keskkonnameetmeid kavandanud ja ellu viinud.

Tehas toodab ise maagaasist elektrit, mis on 25% odavam kui Eesti Energialt ostes. Jahutusvesi läheb linnale kütteks ja see lubas sulgeda viimase õhku saastava katlamaja. Ahjude re?iim võimaldab tooret säästa ja omahinda madalana hoida. Elektrifiltrid püüavad aastas kinni 100 000 tonni tolmu, millest 60 000 tonni läheb ahju tagasi. Ka jäätmeid töötleb ettevõte ise ümber.