Firma oma jõududega läbiviidud koolitus tuleb ettevõtjale kõige odavam

Merike Lees 06. september 2004, 00:00

Veidi üle 50 töötajaga sisustuskauba- ja põrandamaterjalifirma Lincona Konsult ostab enamasti koolitusi sisse või korraldab neid ise, sest firma prioriteetidest tulenevalt ei ole otstarbekas töötajaid individuaalkoolitusele saata, rääkis firma personalijuht Meeli Miidla-Vanatalu.

Lincona Konsulti koolituseelarve kujuneb suhteliselt vaba protseduuri käigus: personalijuht küsib osakonnajuhtidelt nende soove ja nemad omakorda küsivad töötajatelt nende soove. Ehkki koolituseelarve planeerimisel lähtutakse ettevõtte prioriteetidest, ei tähenda see, et firma ei paku oma töötajatele keelekoolitusi. Neid on tellitud nii vene kui ka inglise keeles, sest töötajate keeleoskus on oluline, rääkis Miidla-Vanatalu.

?Me paneme paika, mis, kus ja millised koolitused meid huvitavad ja millele me sel aastal suunatud oleme,? rääkis Miidla-Vanatalu. ?Detsembris on see enam-vähem selge.?

Sõltuvalt ettevõtte suurusest ja tulude-kulude struktuurist on pisut erinev kogu eelarve koostamise, kujunemise, täitmise ja jälgimise protsess, ütles 400 töötajaga Sampo Panga koolitusosakonna juhataja Külli Meier.

?Põhimõtted, mis töötavad väga hästi ühte tüüpi ettevõttes, ei pruugi toimida või on mitteasjakohased, kas liiga bürokraatlikud või lihtsakoelised teises ettevõttes,? selgitas Meier.

Sampo Pangas koostab iga üksus oma tulude-kulude prognoosid ja sealhulgas töötajate arenguks mõeldud investeeringuvajaduse. Juht mõtleb ka läbi, mida saab arendada koolituste toel, mida praktiliste tööülesannete ja juhendamisega. Millistel alustel koolituse eelarve koostatakse, sõltub juba konkreetse struktuuriüksuse eesmärkidest, prioriteetidest, töötajate arenguvajadustest ja juhi nägemusest konkreetsete koolituste järele, tutvustas Meier.

Sampo Pank kasutab koolituseelarve koostamisel nii konkreetset planeerimist teemade ja inimeste lõikes kui ka suhtarvude põhimõtet. Samuti jälgitakse ettevõtte lõikes tervikuna koolituskulude suhet palgafondi. Samas ei ole seal üht kindlat protsenti kõikidele osakondadele. Koolitusraha suurus võib olla väga erinev ametikohtade lõikes, sest näiteks klienditeenindaja ja IT-spetsialisti oskusteabekoolituste hinnatase erineb suurel määral.

?On koolitusi, mida on võimalik teha majasiseste jõududega, ja on koolitusi, mida leiab ainult välisturgudelt,? selgitas Külli Meier.

Keskmiselt tuleb Lincona Konsultis ühe inimese kohta 5000 krooni koolituseelarves, nentis Meeli Miidla-Vanatalu. Olulisi kärpeid tema sõnul koolituseelarve kinnitamisel ei tule, sest orienteeruvad mahud on ette teada. Ka Külli Meier tõdes, et kui vajadus ja eesmärk on hästi läbi mõeldud, ei ole probleemi eelarve kaitsmisel. ?Koolitusvaldkonnas toimuv nii kursuste kui ka investeeringute mõistes ei ole nii müstiline, et peaks ennast kindlustama juurdekirjutustega,? märkis Meier.

Eelarve kuluridade struktuur ja hulk sõltub kavandatavatest koolitustest, kuid kulud peaks lahti kirjutama nii täpselt ja põhjalikult kui vähegi võimalik.

Koolituseelarve koostamise aluseks peaks olema ettevõtte strateegia, samuti ajagraafik, millise perioodi jooksul koolitused võiksid olla läbi viidud. Üldjuhul on selleks perioodiks üks kuni kolm aastat. Mida strateegilisema valdkonnaga tegu ning mida suurem on osalevate inimeste arv, seda pikem periood on.

Koolituseelarve koostamine võiks toimuda esialgu osakondades ning lõpuks kogu ettevõtet katvaks summeeruda, kusjuures lisatakse kulud ka sellistele koolitustele, mis otseselt ei kuulu ühegi osakonna valdkonda, vaid on seotud ettevõtte üldiste huvidega.

Kui töötajad osalevad avalikul täiendkoolitusel, on kuluridasid vähem ? piisab ainult konkreetse koolituse hinnast ning töötaja transpordi-, majutuskuludest ja päevarahadest. Kulude suuruse arvestamisel on kõige parem, kui on võimalik ette saada hinnapakkumised erinevatelt läbiviijatelt. Samuti võib lähtuda eelnevalt läbiviidud koolituse kuludest või hinnangulisest arvamusest. Sel juhul peab aga inimene olema koolitusturul toimuvaga väga hästi kursis. Üldiselt kasutatakse eelarve koostamisel eeltoodud variantide kombinatsiooni.

Maksuametile ei meeldi, kui töötajaid koolitatakse ülikoolides, kutsekoolides või muudes koolides, kus õpe toimub õppeprogrammi alusel ja mille lõpetamisel väljastatakse diplom. Erandiks on siin vaid lühikursused, mida need õppeasutused võivad korraldada.

Kui ettevõte siiski maksab töötaja õppemaksu, tuleb tal selle summa pealt maksta riigile sotsiaalmaksu ning õppemaksu pluss sotsiaalmaksu pealt ka veel tulumaksu.

Riigikohus on andud 2000. aastal lahendi, mille järgi võib ülikoolis firma tegevusalaga seotud kõrghariduse omandamist finantseerida koolituskuludest. Sel ajal ei olnud seaduses veel täpselt sõnastatud, mis ei kuulu firma koolituskulude alla. Ka täna saab sellele riigikohtu lahendile sisuliselt toetuda ja taotleda seadusemuudatust. Seda on aga juba aastaid üritatud teha.

Töötajate koolitamisega seotud kuludest käsitletakse ettevõtlusega seotud kuludena ja ei maksustata kulutusi töötajate täiend- ja ümberõppele. Küll aga kuuluvad maksustamisele töötajate eest tasutud hariduse omandamisega seotud kulud ja kulutused töötaja vabaharidusele. Probleemid tekivadki siis, kui ettevõtjad ei maksa viimati nimetatud kulutustelt makse. Juhul kui ettevõtja on maksud tasumata jätnud, kuuluvad need maksuotsusega juurdemääramisele. Samuti tuleb tasuda intressi ajavahemiku eest, mil maksud maksmata olid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:42
Otsi:

Ava täpsem otsing