Uuring tuvastas: Põhjalas maailma kõige rahulolevamad töötajad

Tõnis Arnover 07. september 2004, 00:00

?Suurema majandusliku kindlustundega riikides on inimesed üldiselt õnnelikumad. Kusjuures tähtis pole niivõrd sissetulekute suurus kui teadmine, et sissetulek on kindel,? öeldakse ÜRO Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) värskes 450-leheküljelises esmauuringus ?Majandusturvalisus parema maailma nimel?. Mida õnnelikum on rahvas, seda suurem on ühiskonna stabiilsus, majanduskasv ja sallivus, väidab uuring, mis hõlmab 90 riiki ja 86% maailma rahvastikust.

Majandusturvalisuse uuringus on vaadeldud seitset tööga seotud valdkonda, nagu võimalus saada tööd, kaitstus ebaseadusliku vallandamise eest, võimalus saada tööalast koolitust ja teha karjääri, samuti tööalane tervisekaitse, miinimumpalk ja esindatus ametiühingus.

Uuringu kohaselt elab ainult 8 protsenti inimesi riikides, kus nad võivad tunda end majanduslikult turvaliselt. Need on Põhja- ja Lääne-Euroopa riigid ning Kanada. Seevastu tervelt 80?90% töötajatest peab end suhteliselt vaeseks ning sissetulekut ebakindlaks.

Ehkki Põhjamaadel on viimasel ajal tekkinud heaoluühiskonna säilitamisega tõsiseid probleeme, peab ILO seal töötajate olukorda endiselt kõige paremaks. Majandusturvalisuse indeksi tipus on kõik neli Põhjala riiki ? Rootsi, Soome, Norra Taani. Põhjamaade trumpideks on piisav sissetulek, võimalus mõjutada oma töö sisu ja tööoskusi, kaitstus ebaseadusliku vallandamise vastu ning võimalus teha oma hääl ametiühingu kaudu kuuldavaks.

Järgmise rühma moodustavad Lääne-Euroopa riigid Holland, Belgia, Prantsusmaa, Luksemburg ja Saksamaa ning esikümne lõpetab Kanada.

Maailma üks rikkamaid riike USA on ILO majandusturvalisuse indeksis alles 25. kohal. USA ühe probleemina näeb ILO tippjuhtide ja reatöötajate liiga suurt palgavahet, mis võib olla kuni 600kordne.

?Ühtlasemad palgad suurendavad lojaalsust ja ühtekuuluvust firmas ning suurendavad tootlikkust,? öeldakse tööorganisatsiooni uuringus.

Arenenud riikidest on tagapool veel Suurbritannia (15. koht), ?veits (16.) ja Jaapan (18.). Eesti paikneb selles indeksis 34. kohal. Eri valdkonniti jäid Eesti kohad vahemikku 30.?50.

ILO väitel on 80. aastatel alanud maailmastumine ja kaubanduse liberaliseerimine kahandanud tööinimeste turvatunnet. Oludes, kus inimesed kaotavad järjest kergemini töökoha, on riigid unarule jätnud nende sotsiaalse kaitstuse.

?Meie eesmärk ei ole maailmastumist arvustada, vaid juhtida riikide otsusetegijate tähelepanu kujunenud olukorrale ja vajadusele seda parandada,? ütles ILO sotsiaalmajandusliku turvalisuse programmi juht Guy Standing Londonis. ?Tugevate huvigruppide survel pööravad tänased poliitikud inimeste sissetuleku tagamisele vähem tähelepanu kui varem,? lisas ta.

Soome ja Rootsiga võrreldes on Eesti jätkuvalt odava tööjõu maa.

Seetõttu sõltuvad töökohad tootmises välispartnerite nõudlusest ja sellest tingituna tekivad või kaovad, sinna pole midagi teha.

?Oma kaheksa-aastasest TNT Eesti juhtimiskogemusest võin öelda, et meie firmade areng on olnud Põhjala omadega võrreldes kiirem. Oleme neist paindlikumad ja kohaneme rutem muudatustega. Muutuvas firmas saab inimestele kindlustunde tagada eeskätt avatud ja töötajasõbraliku õhkkonna loomisega,? ütles Äripäeva töötajasõbralike ettevõtete edetabelis kolmanda koha ja tänavu ka Euroopa parima tööandja tiitli pälvinud TNT Eesti tegevjuht Asko Talu.

ILO majandusturvalisuse indeksi aluseks on 90 riigi 48 000 töötaja küsitlemine. Ariko Marketingi juhatuse esimees Kalev Petti pidas niisuguste küsitluse tulemust kahtlaseks. ?Eri rahvuste kirju kultuuritausta tõttu on vastused ja väärtushinnangud objektiivsete tulemuste saamiseks paraku liiga erinevad,? ütles ta.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:42
Otsi:

Ava täpsem otsing