Metsloomade vaktsineerimine takerdus bürokraatiasse

Idee järgi pidi rebaste ja kährikute ?marutaudikindlaks? muutmiseks metsadesse külvatama vaktsiinipalakesi. Vaktsineerimine pidi algama tänavu kevadel 15 000 ruutkilomeetri suurusel alal ning seda oli plaan korrata kolme aasta jooksul kaks korda aasta. Projekt pidi teostatama Phare programmi toel ning selle mahuks koos Eesti kaasfinantseerimisega olnuks 43 miljonit krooni.

Nüüd on asi jõudnud nii kaugele, et kogu ettevalmistus metsloomade vaktsineerimiseks on tehtud, ostmata on vaid vaktsiin. Hanke peaks välja kuulutama rahandusministeerium. Mitme hangete korraldamise reegli muutumise ja dokumentide ümbertegemise tõttu pole aga vaktsiinihanget seni välja kuulutatud.

Kurioosseks muudab kogu loo asjaolu, et kardetavasti ei jõutagi vaktsiini osta, sest projekti lõpptähtaeg jõuab enne kätte. Nimelt lõpeb Phare projekt 2006. aastal ning 2004. aasta novembri lõpuks peavad kõik projekti raames sõlmitud lepingud olema allkirjastatud. ?Oleks masendav, kui see asi jääbki lihtsalt administratiivprobleemi taha kinni,? ütleb veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Raimond Strastin. ?Meie oleme teinud kogu ettevalmistava osa, välja töötanud sööda jagamise ajagraafikud, marsruudid, ekspertidega metsades käinud.?

Rahandusministeeriumi lepingute sõlmimise ja rahastamise talituse juhataja Klas Kaas arvab siiski, et orienteeruvalt novembris saab ministeerium hanked välja kuulutada.

Eesti Jahimeeste Seltsi direktori kohusetäitja Andres Lillemäe arvates on kogu vaktsineerimisekava läbi mõtlemata ning kahtlane, kas sellest mingit erilist tolku oleks. ?Vaktsineerimine rikuks ära loodusliku tasakaalu, sest marutaud on üks kiskjate arvu reguleerija,? ütleb Lillemäe. ?Me arvame, et parem on mitte seda tasakaalu vaktsineerimisega torkida.?

Lillemäe räägib, et jahimeeste selts on teinud ettepaneku, et jahimehed püüavad taudi levitavad kährikud lihtsalt kinni. ?Küsisime püügipuuride jaoks kaks miljonit krooni, seda raha meile ei antud,? lisab ta.

Marutaudijuhtumite arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud ? 2001. aastal avastati Eestis 167 ja kaks aastat hiljem juba 814 taudijuhtu. Tõve takistamatu levik Eestis tekitab veterinaarameti teada hämmeldust ka juba Euroopa Komisjonis.