Maksuvabastus tekitab autojuhtidele alternatiivi

Äripäev toetab valitsuse plaani vabastada biodiislikütus aktsiisimaksust, sest see võimaldab Eestis käivitada keskkonnasõbralikuma diislikütuse tootmise.

Toimetuse toetus maksusoodustusele võib tulla lugejatele üllatusena, sest oleme seni olnud maksuerisuste vastu. Biodiisli puhul peame maksuvabastust õigustatuks.

Praegu on rapsikütuse aktsiisimäär sarnane tavadiislikütusega ja seda peetakse peamiseks põhjuseks, miks on biodiisli müügimahud tagasihoidlikud. Ilma maksusoodustuseta pole keskkonda säästev kütus konkurentsivõimeline naftast toodetud autokütusega. Kui soovime loodust hoida, siis on just maksusoodustused üheks vahendiks inimeste ja ettevõtete tegevuse suunamisel.

Biodiisli tootmise soosimise tulemusena tekib Eestis alternatiiv importkütusele. Osa autokütusele kulutatavast rahast jääb Eestisse, mis parandab meie väliskaubandusbilanssi. Paraneb tööhõive maal ? põllumeestel on võimalik rapsi kasvatades oma tegevust laiendada.

Biodiisli tootmiseks rajatav tehas ise oluline tööhõive suurendaja ei ole. ASi Werol Tehased juhi Erki Aaviku sõnul annab uus ettevõte tööd 10?15 inimesele. Werol Tehased omavad viiendikku ASi Biodiisel aktsiatest, mis plaanib hakata biodiislit tootma ning kavatseb selleks investeerida 150?200 miljonit krooni.

Praegu toodab Eestis biodiislit AS WBT, mille tootmismaht on 1200 tonni. ASi Biodiisel tootmismahuks on planeeritud 50 000?60 0000 tonni aastas.

Maksusoodustuse vastased väidavad, et rapsist kütuse tootmine ei anna märgatavat efekti keskkonnahoius ? raps looduslikult Eestis ei kasva, seda kasvatatakse. Tegemist pole taastuva, vaid kunstliku energiaga, mille tootmiseks kulutatakse erimärgistatud väiksema aktsiisiga diislikütust, ja see ei ole keskkonnasõbralik.

Samuti vähenevad riigi maksutulud, sest kütuseaktsiisi laekub vähem. Kuskilt peab see summa riigieelarvesse tagasi tulema ehk tõenäoliselt tõstetakse teisi makse. Maksusoodustus näitab, et see äri ei ole perspektiivne, mistõttu ei peaks riik seda soosima. Kui biodiisli tootmine aitab tööhõivet suurendada, võivad aktsiisilaekumise vähenemist kompenseerida teised maksud.

Väheneva aktsiisitulu kaalub riigi seisukohalt üles alternatiivse kütuseliigi tekkimine, mis võib aidata pidurdada autokütuse kallinemist. Biodiisli tootjad ise näevad klientidena ühis- ja autotranspordi ettevõtteid. Kui biodiislit ei maksustataks aktsiisiga, tuleks liitri hind tehasest ostes umbes kaks krooni odavam diislikütusega võrreldes.

Biodiisli tootjad ise ja Eesti kütusemüüjad on arvamusel, et rapsikütus ei muutu tanklates märgatavalt odavamaks võrreldes tavadiislikütusega. Seega võib küsida, miks ikkagi maksusoodustust teha. Aga hinnavahe sõltub kütuseaktsiisi muutusest tulevikus. Kui tavalise aktsiis kerkib, on see vesi biodiisli veskile ja tarbija jääb võidumeheks. Tuleb arvestada, et me ei doteeri biodiisli tootmist. Me lihtsalt ei tapa teda maksudega.

Valitsuse otsuse miinus on see, et soositakse kahjumis Werol Tehaseid, mis kuulub riigile. Seega ei pruugi aktsiisivabastuse tegelik eesmärk olla keskkonnasõbralikkus, vaid riigile kuuluva ettevõtte kasumisse aitamine.

Ent maksusoodustust ei tehta konkreetsele ettevõttele, vaid tootele. Igaühel on võimalik hakata biodiislit tootma, kui seda tasuvaks peetakse.