Prantsusmaa ja Saksamaa jäid maksude tõstmise nõudega üksi

?Eestlastel pole vaja muretseda,? ütles laupäeval Euroopa Liidu riikide rahandusministrite kohtumist juhtinud Hollandi rahandusminister Gerrit Zalm. Tema sõnul maksumäärade teemat ainult mainiti kohtumisel põgusalt.

Prantsusmaa ja Saksamaa on pahased, et olukorras, kus nemad peavad kinni maksma Ida-Euroopa ülesehitamise, naudivad Ida-Euroopa riigid madalaid makse. Prantsusmaad ja Saksamaad ärritab ka see, et neile heidetakse ühelt poolt ette üle 3% piiri ulatuvat eelarve defitsiiti, teisalt nõutakse raha euroliidu ühisesse eelarvesse. Prantsuse rahandusminister Nicolas Sarkozy on kritiseerinud maksuküsimuses konkreetselt Poolat ja Slovakkiat, ent viidanud kogu Ida-Euroopale.

Reedel kordas Prantsuse rahandusminister ajakirjanikele taas, et ELi liikmed, eriti Ida-Euroopas, peaks hoiduma ?fiskaalsest dumpingust?, kus maksumäär on väga madal. Ta ütles, et pole hea, et uutel liikmesriikidel on madalad maksud ja samas saavad nad struktuurifondidelt raha.

Saksa rahandusminister Hans Eichel nii karm ei olnud, ent ta märkis siiski, et maksumäär ei tohiks olla null.

Pärast Haagi kohtumise lõppu andis Eichel ainult saksakeelse pressikonverentsi, mis oli suunatud Saksa meediale. Tema Prantsusmaa kolleeg võttis laupäeval jutule vaid valitud seltskonna Prantsuse ajakirjanikke.

Hollandi rahandusminister Gerrit Zalm ütles, et prantslaste meedias välja öeldud seisukohti ei maksa väga tõsiselt võtta. ?Inimesed ütlevad vahel avalikult välja selliseid asju, mida nad koosolekul ei ütle,? lisas ta, viidates asjaolule, et kolleegide seas Sarkozy ida-eurooplasi ei ähvardanud.

Poola rahandusminister Miroslaw Gronicki ütles, et keegi kohtumisel Sarkozy vaateid ei jaganud ja ta oli oma seisukohtadega üksi. Poola minister põhjendas Sarkozy teravaid noote Poola aadressil sellega, et Poola on Euroopa Liidu fondidest suurim kasusaaja. Gronicki sõnul ei toetanud Saksamaa Prantsusmaa nõudmist, mille kohaselt peavad Ida-Euroopa riigid kergitama ettevõtete tulumaksumäära.

Eesti rahandusminister Taavi Veskimägi sõnade kohaselt jäävad Prantsusmaa seisukohad arusaamatuks. ?Prantsusmaa sisepoliitilises kontekstis võib neid aga mõista. Me ei peaks neid seisukohti võtma väga tõsiselt,? märkis ta. Eesti on vastu struktuuriabi sidumisele maksumäärade poliitikaga, kuna see võtab liikmesriikidelt võimaluse end ise aidata ja selle tulemuseks on suurem toetuskoormus vanadele ning rikkamatele liikmesriikidele.

Slovakkia rahandusminister Ivan Miklas ütles, et ta ei saa aru, kuidas peaks uued riigid kiiremat kasvu saavutama, kui neile kõrged maksud peale surutakse. Tema sõnul pole Slovakkia maksukoormus ettevõtetele sugugi madal, kuna seoses ELiga tõsteti aktsiisi- ja käibemaksumäära. Kui Saksamaal on ettevõtete maksukoormus 0,7% SKTst, siis Slovakkias üle 2%. ?Sarkozy väited on Prantsusmaa siseasi,? lisas Miklas, ?kõik teavad, et see pole realistlik ettepanek.? Sarkozy avalduste põhjuseks peetakse tema saamist Prantsuse paremtsentristliku erakonna juhiks, ta võib kandideerida Prantsusmaa järgmiseks presidendiks.

Euroopa riikide rahandusministrite ja keskpankurite kohtumisel (Informal Ecofin ? mitteformaalne rahandus-majandusnõupidamine) Hollandis Haagi rannaosa Scheveningeni esinduslikus hotellis Kurhaus olid arutuse peateemadeks nn stabiilsuspakt ja ettevõtte tulumaksu puudutavad küsimused.

Stabiilsuspakt ehk finantsilise stabiilsuse kokkulepe puudutab peamiselt Euroopa Liidu riikide võimet hoida eelarvedefitsiit alla 3% SKPst. Jutuks on stabiilsuspakti tugevdamine. Viimastel aastatel on Euroopa Liidu suurriigid Saksamaa ja Prantsusmaa stabiilsuspakti nõudeid eiranud.

Ettevõtte tulumaksu osas oli jutuks ettevõtete maksustamise ühtlustamine Euroopa Liidu riikides. Ettepanek on tulnud ettevõtjatelt ja välja on pakutud kaks võimalust: uue täiendava maksusüsteemi loomine, mida üle-euroopalised ettevõtted saaksid kasutada eri riikide maksusüsteemide asemel. Teise variandina on arutusel põhimõte, kus ettevõte maksab makse selle riigi süsteemi järgi, kus asub ettevõtte peakorter. Maksustamise ühtlustamine peaks looma ettevõtetele Euroopas soodsamad tingimused ning sellega aitama kaasa Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tõstmisele.

Rahandusministeeriumi teatel väljendas Eesti kindlat seisukohta, et Euroopa Liidu siseturul peab säilima maksukonkurents ning seetõttu seistakse maksumäärade harmoniseerimise vastu koos teiste samal seisukohal olevate liikmesriikidega.

Vaatamata mitmete riikide vastuseisule Euroopa Komisjoni ettepanekute suhtes otsustas komisjon tegelda maksuküsimusega edasi ning kutsuda kokku liikmesriikide esindajatest koosneva töögrupi.

Rahandusminister Taavi Veskimägi kõrval esindasid Eestit Haagis rahandusministri nõunik Erki Uustalu, kantsler Aare Järvan, asekantsler Renaldo Mändmets, Eesti Panga president Vahur Kraft ja ELi esinduse rahandusnõunik Andres Kuningas.