Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vladimir Putin: ma ei soovi Jukose pankrotti
Putin kohtus neljapäeva lõunal Moskvas lääne riikide ajakirjanikega. Väidetavalt ütles Putin sellel kohtumisel, et ei taha Jukose pankrotti.
Neljapäeval tõusis Jukose aktsia 5,2 protsenti. Reede ennelõunal oli Jukose aktsia Vene börsil 4,9% plussis ja maksis 4,28 dollarit. Pärastlõunal langes aktsia 2 protsenti miinusesse, makstes 4 dollarit. Kell 17 oli aktsia taas 1,2% kosunud.
Ühispanga Kasvufondi juhid on suurendanud viimastel nädalatel Venemaa naftafirmade osakaalu fondis. Juuli raportis teatasid fondijuhid, et neil on 60 000 Jukose aktsiat, augustis olid nad osaluse suurendanud 120 000 aktsiani.
?Septembris oleme suurendanud Vene naftafirmade osakaalu fondis ja vähendanud mobiilifirma Mobile Telesystemsi ja VimpelComi osakaalu,? ütles Ühispanga Kasvufondi juht Sulev Raik.
Jukose aktsiaid soetati juurde pärast seda, kui Venemaa justiitsministeerium teatas, et Jukose põhilise tootmisüksuse Juganskneftegazi õiglase turuväärtuse väljaselgitamiseks on palgatud investeerimispank Dresdner Kleinwort Wasserstein. ?Esialgse arvatava plaani kohaselt oleks pidanud Juganskneftegaz sisuliselt ilma konkursita ja võileivahinna eest minema Rosneftile,? ütles Raik.
Analüütikute hinnangul võib potentsiaalne maksunõue Jukose vastu tõusta 10 miljardi dollarini. Kui eeldada, et pärast Dresdneri palkamist jääb lausriisumine ära, siis peaks Raiki sõnul Juganskneftegazi müügist laekuvast rahast piisama, et nõuded rahuldada. Optimistliku stsenaariumi kohaselt peaks Jukosel pärast Juganskneftegazi müüki ja nõuete rahuldamist olema ligikaudu 10 miljardi krooni eest likviidseid vahendeid.
Vastupidiselt ootustele suutis Jukos Raiki sõnul augustis oma tootmismahte võrreldes juuliga kasvatada.
Mihhail Hodorkovski teatas neljapäeval oma koduleheküljel www.khodorkovsky.ru, et on valmis loobuma oma 30protsendilisest osalusest, et kompanii päästetaks. Analüütikute sõnul tahtis Vene valitsus, et riigi rikkaim mees loobuks oma osalusest, et vähendada tema poliitilist võimu.