Soomlased löövad tee-ehituse hinna alla

Tieliikelaitos (Liiklusasutus) on alates kevadest osalenud neljal pakkumisel ja võitnud neist kaks. Seejuures olid pakkumised hinnalt kolmandiku võrra madalamad kui konkurentidel. Näiteks praegu ehituses oleva Viimsi?Randvere tee kolmekilomeetrise lõigu eest küsisid Eesti firmad 18?19 miljonit, Tieliikelaitos 13 miljonit krooni. See on maantee remont ja laiendus koos jalgratta- ja kõnniteede ning tänavavalgustuse ehitusega.

Viimsi vallavanem Enn Sau ütles, et see on esimene kord, kui soomlased niimoodi Eestis konkureerivad. ?Komisjon oli üllatunud,? lisas Sau. Tema sõnul maksis esimene 3,5 km jupp Randvere teed 27 miljonit krooni, tõsi, seal oli vaja välja ehitada lisaks kaks suurt ringi.

?Tellijale meeldib, kui hind on odavam,? kommenteeris soomlaste pakkumisi maanteeameti regionaalprojektide osakonna juht Märt Puust. ?Mida tugevam konkurents, seda parem.?

?Kolmandikusuurune vahe üllatas meidki,? iseloomustas reageeringuid pakkumistele Tieliikelaitose Eesti tütarfirma ASi Teekaru juht Bruno Lill. Tema sõnul pole madalam hind kingitus. ?Praegu teeme nullkattega.?

Lill ütles, et praeguseks on tehtud neli pakkumist ja neist kaks võidetud. Võidetud on nimetatud Viimsi hange ning Jägala?Käravete hange. Esimene pakkumine Tartu maanteel tee remondiks ei läinud läbi, kuigi ka seal oli pakkumine konkurentidest parem. Lille sõnul lükati pakkumine tagasi, sest kõik dokumendid polnud täielikult eestikeelsed. Vaidlema pikalt ei hakatud, sest see oleks tähendanud remonditööde edasilükkamist ja Soome firma ei tahtnud sellise konfliktiga turule tulla.

Teine pakkumine, mis läbi ei läinud, oli Tallinna?Tartu maantee lõik Jüris, kus võitjaks osutus Talter. Seekord oli Talteri pakkumine Soome riigifirma omast kolmandiku võrra parem. ?Tundub, et teatud turbulents on turule tulnud ja kasusaajad on Eesti maksumaksjad,? rääkis Lill.

Tieliikelaitos teeb Eestis koostööd ehitusfirmaga Koger & Partnerid. Koger hangib asfaldi, leiab alltöövõtjad, võtab maha puud, toob kohale liiva. Tieliikelaitos osaleb ise freesimises ja laotamises, et olla kindel kvaliteedis. Soomlaste poolt on ka insener, kes osaleb projektijuhtimises.

Konkureeriva tee-ehitusfirma, ASi Talter juht Sven Pertens ütles, et Tieliikelaitose pakkumised on rohkem turuletuleku asi. Tema sõnul on võidetud kaks pakkumist kahjumiga tehtavad objektid. ?Pole normaalne, kui Soome riigi ettevõte konkureerib riigihangetel erakapitaliga,? lisas Pertens.

Pertens ütles, et konkurents tee-ehituses on päris karm ja hinnad on alla löödud. Tema sõnul on tööd vähe ja seetõttu hinnad pigem langevad. ?Pole näha, et tööd juurde tuleks,? hindas ta tulevikku.

?See on riiklik tagauksest sissetulek,? kommenteeris Tieliikelaitose tegevust Eesti juhtiva tee-ehitusfirma Teede REV-2 juhatuse esimees Peeter Vilipuu. Tema sõnul on arvata, et varsti tehakse Soome poolt selgeks, et niimoodi nipitada ei tohi. Vilipuu sõnul on Tieliikelaitos olnud varem tee-ehituse järelevaataja, nüüd on pilt selge ja tullakse kogu äriga. ?Tieliikelaitos on viisteist korda suurem kui meie ettevõtted. Meil niisugust reservi pole.?

Bruno Lille sõnul pole konkurentide väited päris korrektsed, sest Skanska ja Talteri omanik Lemminkäinen on suuremad kui Tieliikelaitos. Teiseks korraldas Eestis ehituse järelevaatamist Soome Finnroad, mis pole otseselt seotud Tieliikelaitosega. Ja kolmandaks on Soome riigiettevõtte tegevuse eesmärk äriline. ?Tahame raha,? lisas Lill. Tieliikelaitos Soome riigilt dotatsiooni ei saa ja tema eesmärk on omanikule kasumit teenida.

Eesti tee-ehitusturu maht on aastas ligi miljard krooni ja prognooside kohaselt ületab see 2005. aastal kahe miljardi piiri.

Suuremad teefirmad on Teede REV-2 (omanikud Balti Investeerimisfond, ettevõtte töötajad), AS Aspi (omanik EE Grupp ja tegevjuht), Talter (omanik Lemminkäinen) ja AS Tref (omanikud eraisikud). Lisaks nimetatutele on tee-ehitusturule sisenenud ka AS Skanska EMV.

Suuremate Eesti teefirmade käive on 300?500 miljonit krooni aastas.

Eesti nelja suurema tee-ehitusfirma poolt 2003. aasta märtsis sõlmitud leping koostöö tegemiseks suurematel hankekonkurssidel halvendas riigikontrolli hinnangul konkurentsiolukorda tee-ehitustööde turul.

Riigikontroll auditeeris teetööde hangete korraldust ja tegi käesoleva aasta suvel konkurentsiametile ettepaneku kaaluda täiendava uurimise algatamist, et selgitada välja, kas tee-ehitajate kokkulepped on konkurentsiseadusega vastuolus.

Konkurentsiamet vastas riigikontrollile, et tee-ehitusfirmade tegevus on olnud pidevalt ameti huviorbiidis.

Koostööd teevad AS Talter, AS Teede REV-2, AS Aspi ja AS Tref. Nad alustasid tihedama koostööga juba 2001. aastal, kui tegid ühise pakkumise Via Baltica I rahvusvahelisel hankekonkursil.

Tee-ehitajad ise põhjendasid riigikontrollile konsortsiumi moodustamist asjaoluga, et hangete mahud olid 2003. aastal liiga suured, et Eesti tee-ehitusfirmad üksinda oleksid suutnud nendega toime tulla.

Kõrvutades konsortsiumi liikmete töömahte 2003. aastal sõlmitud hankelepingutega, jõudis riigikontroll järeldusele, et konsortsiumi juhtliikmed võinuks näiteks Tallinna?Tartu?Luhamaa ja Tallinna?Pärnu maantee ehitushangetel osaleda teisi kaasamata.

Ühise pakkumise teinud äriühingud on sõlminud ja vormistanud kirjaliku kokkuleppe hankekonkurssidel osalemiseks ja hankelepingute täitmiseks. Konsortsiumidega 2003. aastal sõlmitud lepingute maht välisraha kaasamisega finantseeritud tööde tegemiseks moodustas riigikontrolli hinnangul ligikaudu 4/5 riigiteede ehitamise ja remondi kogumahust.

Konsortsiumidega sõlmitud kolme lepingu kogumaht oli 590 miljonit krooni, riigimaanteede ehitamise ja remondi kogumaht oli maanteeameti andmetel 729 miljonit krooni. Tee-ehitusfirmade koostöö tulemusena pidi riik tellitud tööde eest maksma esialgu kavandatust rohkem.