Armeenia ootab taasavastamist

Kümmekonna aasta eest aseritega maha peetud Karabahhi sõda on jälje jätnud ja umbusk Taga-Kaukaasia vastu pole kadunud. Nii ongi kahe kolmandiku Eesti suuruses 3,5 miljoni elanikuga Armeenias iga päev vaid mõnisada turisti, suure osa moodustavad välisarmeenlased, kes tulevad esiisade maad kaema.

Lihtsaimalt saab Armeeniasse lennukiga, näiteks läbi Moskva. Tallinna ja Jerevani lennukid kasutavad seal ?eremetjevo-2 lennujaama, seega pole vaja Vene viisat. Jerevanil on õhuühendus ka mitme Euroopa linnaga. Lennukiga saabujat võtab vastu linna viivat teed ääristav kasiinode meri ? kesklinnas ei tohi kasiinosid olla ja need on pagendatud linnast väljuvate teede äärde.

Eestlase jaoks on Armeenia mõistliku hinnatasemega. On küll kalleid kohti, kuid üldiselt võib hinnakirju uurimata suvalisse söögikohta sisse astuda. Enamikus paikades ei lähe 4?5 inimese lõuna maksma üle 10 000 drami (230 kr) ? kui seda summat muidugi ohtra veini ja konjakiga ei kasvatata. Säästlikul turistil pole Armeenias peavarju leidmiseks mõtet hotelle ja reisibüroosid kasutada. Korraliku kahetoalise korteri Jerevani südalinnas saab 20?30 dollari eest ööpäevas. Elamine on puhas ja köök sisustatud. Meie korteris oli koguni kahest keeduspiraalist kokku pandud soojaveedu?? ? tõeline tehnikaime. Nägi küll kahtlane välja, aga töötas.

Ajaloo- ja kultuurihuvilistele on Armeenias vaatamist küllaga ? ikkagi esimene ristiusku pöördunud riik maailmas ning seda juba aastal 301. Usk mängib armeenlaste elus hoolimata 70 aastat kestnud nõukogude perioodist olulist rolli ? laste ristimine ja kiriklikud laulatused on tavalised. Armeenia õigeusu iidsus lööb välja ka rituaalides, kus säilinud näiteks ohverdamine. Enam ei ohverdata inimesi, vaid kukki ja lambaid. Selleks on Armeenia kirikute juures lausa spetsiaalsed ?tapamajad?.

Armeenlane peab oma kohuseks külastada vähemalt kord elus Armeenia Vatikani ehk Jerevanist 20 km kaugusel asuvat Echmiadzini. Armeenia õigeusu keskus on ka riigi olulisemaid turismiobjekte, kus 4. sajandist pärineva kiriku keldris saab heita pilku ka ristiusueelse paganausu pühamu varemetele.

Armeenia sümbol ? enam kui viie kilomeetri kõrgune Ararati mägi, kus veeuputuse järel Noa laev ankrusse jäänud ? asub tänapäeval Türgi territooriumil ning on selge ilmaga hästi nähtav ka Jerevanist. Ilusa ilmaga paistavad õhtul ka Suur-Ararati nõlvadel asuva Türgi sõjaväebaasi tuled. Asjaolu, et ?tükk Türgit? ehk Ararati mägi on Armeenia vapil, on türklastele pinnuks silmas, kuid selle vastu on armeenlastel vastus varnast võtta ? ega Türgi lipul olev Kuu ju ka türklastele kuulu. Parimaks Ararati imetlemise paigaks on Jerevanist 40 km kaugusel asuv Khor Virapi klooster, samast näeb hea silmaga ka piirirajatisi.

Merd asendab sisemaal elavatele armeenlastele 1900 m kõrgusel asuv nelja Võrtsjärve suurune Sevani järv. Kui kilomeetri kõrgusel n-ö lauskmaale jäävas Jerevanis valitses 35kraadine kuumus, oli tuhat meetrit kõrgemal asuv Sevan juuni lõpus jahedavõitu. Ilmselt ehitatakse peagi üles ka praegu tondilossidena seisvad nõukogude ajal alustatud hotellikompleksid. Seni pakuvad eksootikaturismi kohalikud, kellelt on võimalik osta naeruväärse 1000 drami ehk siis 30 kr eest 2,5 kg vähki.

Turistile on omal käel Armeenias orienteerumine peavalu, kuid olukord on võrreldes 2000. aastaga, mil trükiti Lonely Planeti Taga-Kaukaasia köide, oluliselt paranenud. Silte ja teeviitu siiski napib ning sageli on needki vaid raskesti loetavate armeenia tähtedega. Esivõõrkeel on vene keel, kuid heleda välimusega külaliste poole pöördutakse sageli inglise keeles ning nii head vene kui ka inglise keelt kõnelevad giidid on kõigil turismiobjektidel ? alates ajaloomuuseumist ja lõpetades armeenlaste uhkuse ? 19. sajandi lõpust tegutseva Jerevani konjakitehasega.

Tänane Armeenia on üks suur ehitusplats ? nagu Ida-Berliin kümne aasta eest. Pärast Zvartnotsi lennujaama rekonstrueerimist loodetakse Jerevanist ka tähtsat transiidikeskust. Mõeldakse ka talvepuhkusele ? nõukogude ajal üleliidulise treeningkeskusena tegutsenud Tsahkadzorist on saamas arvestatav suusakuurort. Vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel Jerevanist käivad välisinvestorite toel tõsised ehitustööd ning eelolevaks talveks saavad püsti tänapäevased tõstukid.

Üheks muljetavaldavaimaks uusehituseks on linna äärde rajatav hiiglaslik USA saatkond, mis meenutab välimuselt pigem vanglat. Selle valmides saavad armeenlased kergendatult hingata, sest sarnaselt Tallinnaga on ka Jerevanis kesklinnas asuv jänkide esindus oma turvanõuetega hulga probleeme tekitanud (tänava sulgemine on tuttav nii Tallinna kui ka Jerevani elanikele).

Juriidiliselt Aserbaid?aanile kuuluva, kuid faktiliselt koos soliidse suurusega nn puhvertsooniga Armeenia valduses oleva Mägi-Karabahhia staatuses armeenlaste seisukohast mingeid küsimusi pole ? see on loomulikult Armeenia osa! Erinevalt aseritest räägivad armeenlased Karabahhiast hea meelega ning praeguseks on sellest kunagi kurikuulsast vabariigist saanud hinnatud turismiobjekt.

Suurimaks probleemiks on Armeeniale riigi geograafiline isoleeritus. Aserbaid?aaniga on Armeenia senini sisuliselt sõjas (kehtib vaherahu ja sõjategevust ei toimu), halvatud on ka suhted Türgiga. Kuna kaks raudteeharu hargnevad vastavalt kas Aserbaid?aani ja Gruusia (täpsemalt Abhaasia) kaudu, siis puudub alternatiiv õhutranspordile. Piirid on lahti vaid Gruusia ja Iraaniga ? esimene ei saa enda asjadegagi hakkama, teine asub armeenlaste Euroopale suunatud poliitikat silmas pidades aga täiesti valel suunal...

Ehkki kapitalism murrab sisse uksest ja aknast, kohtab hulganisti mineviku jälgi ? alates nõukogudeaegsetest sõjamemoriaalidest ja miilitsavormis politseinikest, lõpetades kõikvõimalike mõttetute valvurikohtadega, mille abil püütakse sotsiaalprobleemide lahendamist tulevikku lükata.

Mineviku pärandina on ka teed-tänavad väga erinevas seisukorras. Suuresti välisarmeenlaste toel on valminud mitmed korralikud maanteed, samas leidub teelõike, mille läbimiseks kipub nõrgaks jääma isegi kohalike rullnokkade lemmik ? valuvelgedega valge Niva. Mägedes pole ka haruldane, kui kevadiste maalihete tõttu leiate pool teed lihtsalt teeäärsest kraavist.

Autor: Tõnu Ojala