Eestlaste arv ELi struktuurides hüppeliselt kasvanud

Kristiina Randmaa 23. september 2004, 00:00

Neile võiks lisada veel 70 töötajat Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures, kellele maksab palka Eesti riik.

Eestlaste osakaal mitmekümne tuhande pealises euroametnike armees on siiski marginaalne ? 25 eestlase kõrval töötab näiteks Ministrite Nõukogus 156 soomlast.

Eestlaste vool Brüsselisse jätkub, sest ainuüksi Euroopa Parlament tahab 44 eesti keelt kõnelevale töötajatel lisa 37 inimest. Osa tööjõust loodetakse saada esimese avaliku konkursiga (concour), mille kaudu otsiti sekretäre ja tõlkijaid, samuti 60 eestlast majanduse, auditi, avaliku halduse ja õiguse valdkonda.

Kuigi kolmevooruline eksam lõppes suvel ja läbisaanutele nende edusammudest juba teatatud, ei ole Euroopa Komisjon nõus veel eestlaste statistikat avaldama. Õnnestunute rõõm on suur ? sisuliselt tähendab see eluaegset rohkete hüvedega töökohta, millelt sind lahti kangutada on peaaegu võimatu.

Enamikul praegustest töötajatest on tähtajaline ehk ajutine leping, mille kestus on mõnest kuust kolme aastani ning mida vajaduse korral pikendatakse.

Laias laastus võib Euroopa Liidu juures töötavate eestlaste ametid jaotada neljaks: poliitilised ametnikud, assistendid, tõlkijad ja sekretärid. Enamik eestlastest teenib Euroopa Parlamenti või Euroopa Komisjoni, elades Brüsselis. Lisaks on tööl ka praktikandid, kellel on samad töökohustused mis päris töötajatel.

Enamik Brüsselis töötavaid eestlasi on võrreldes n-ö vanade liikmesriikide ametnikega väga noored, nii 30 ringis. Paljud neist on hiljuti kõrgkooli lõpetanud ja on ka selliseid, kelle tööpost eurostruktuuris on elu esimene töökoht. Palju on ka endisi ministeeriumiametnikke.

Palka maksab Euroopa Liit hästi. Reformi tulemusena on A-klassi ehk kõrgeimate ametnike (sh tõlkijad) brutopalk 36 000?229 000 krooni kuus. Selle klassi ametnikel peab olema kõrgharidus. Kõrghariduse nõudeta B-klassi ametnikud on peamiselt ametnike assistendid ja teenivad 46 000?123 000 krooni kuus. Institutsioonide sekretäride (C) palk on 36 000?75 000 krooni kuus, autojuhid, postiljonid ja koristajad (D) saavad 36 000?59 000 krooni.

Uute liikmesriikide kodanikud kandideerisid peamiselt kategoorias A5, mille brutopalk on 59 000 krooni kuus.

ELi ametnikud ei maksa riiklikku tulumaksu, vaid 2ühenduse maksu?, mis läheb Euroopa Liidu eelarvesse.

Euroopa Liidu struktuurides töötavad eestlased teenivad küll siinse tippjuhiga võrreldavat töötasu, kuid on mures lühikeste lepingute pärast.

Brüsseli tänavatel musta ülikonna ja läikivate kingadega ringi patseerivale 29aastasele Jüri Laasile on pressiametniku töö Ministrite Nõukogus elu esimene päris töökoht. Varem oli Rootsis sündinud eestlane politoloogiat ja meediateadusi õppinud ning proovinud lihtsamaid ameteid. Nüüd, uue liitumisvooriga said võimaluse oluliselt nooremad ja väiksema töökogemusega inimesed kui tavaliselt, sest uutest liikmesriikidest ei olnud lihtsalt piisava töökogemusega inimesi võtta, räägib ta.

?Palk on tõesti hea,? tõdeb maikuust alates ametis olnud noormees. Ta ei soovi nimetada täpset numbrit, kuid ütleb naerusui, et tema esialgseks ?projektiks? on elamisest ülejääva rahaga kinni maksta oma õppelaenud. Samas teadvustab ta, et ühel päeval võidakse ka tema lepingut enam mitte pikendada.

Samas seisus on igal hommikul oma äärelinna 120ruutmeetrisest korterist metrooga Euroopa Liidu Regioonide Komiteesse tööle sõitev Anne Asi (33), kes ei varja, et saab kuus kätte üle 66 000 krooni, kuid et see rahasadu võib ühel päeval lõppeda.

?Nad üldiselt mängivad lepingutega närvidel,? ütleb aprillikuus neljakuulise sekretärilepinguga alustanud Asi, mis pani üksinda 3- ja 4aastast tütart kasvatava naise alguses tõsiselt mõtlema, kas tulla ja riskida. Nüüd on ta välja kaubelnud aastase lepingu, mis lubas lapsed kohalikku lasteaeda panna ning Eestist seltsiks ja abiks kutsuda oma ema.

Asi ei kogu raha sukasäärde, vaid sarnaselt paljudele Brüsseli eestlastega reisib palju ning suure osa teenistusest võtavad elamiskulud. Ta on oma europerioodi ajal käinud Hollandis ning Iirimaal ja nüüd plaanib minna Londonisse. Mõnetoalise korteri üür Brüsselis on 15 000 krooni kandis.

Sekretäriamet aastaid Isamaaliidu juhatuses olnud ning Nordea Kindlustuse peaarhivaarina töötanud naist ei hirmuta. ?Ega ametinimetus tööd halvemaks tee,? räägib ta. Tema sõnul kandideeris liituvatest riikidest sekretäriks ka doktorikraadiga inimesi.

Nüüd juba Eestisse naasnud endine Euroopa Komisjoni nooremametnik Kerli Lorvi säästis aastaga nii palju raha, et saab oma korteri parema vastu välja vahetada. ?Eestis oleks pidanud rabelema viis aastat selle nimel,? räägib ta, märkides, et tema praegune netopalk Tallinnas konsultatsioonifirmas Ernst & Young on kolm korda väiksem kui Brüsselis.

Lorvi oleks Brüsselis töötanud kauemgi, kui tema lepingut oleks pikendatud. Ta võttis küll osa majandusvaldkonna ametnike konkursist, kuid jäi paari punktiga välja. Sama juhtus ka Jüri Laasiga, kes kavatseb konkursil uuesti osaleda.

Kui kaks aastat tagasi teadis Regioonide Komitee ametnik Kaido Sirel (33) enamikku umbes 40 Brüsselis töötavast eestlasest, siis nüüd on arvepidamine katkenud. ?Nüüd saab rääkida sadadest eestlastest, neid laekub siia iga päev,? ütleb ta.

Sireli hinnangul töötab enamik eestlasi Brüsselis sekretäri ja tõlgina, vähem ametnikuna. ?Eestile pole kasulik, kui üleval pool puuduvad persoonid,? rääkis 2001. aastast alates ELi struktuurides praktikat teinud Sirel. Tema hinnangul on väga oluline, et et eestlased hakkaksid töötama ka juhtivatel ametikohtadel, administraatorite ja osakonnajuhatajatena.

Euroopa Ombudsmani büroo praktikant Mari Amos (27) väidab, et nn vanad riigid ei ole uute riikide töötajatest vaimustuses, sest need tulevad ja näitavad nõrgad kohad kätte. ?Brüsselis on nii, et kui keegi ei saa tööga hakkama, siis võetakse pigem inimene juurde, kui lastakse lahti. Kui käia vastuvõttudel, siis on näha 50?60aastaste paadunud ametnike armee.?

Amos, kes varem töötas ema advokaadibüroos, kahtleb, kas saab Eestis oma Euroopa Liidu alast eriharidust rakendada, seepärast kasutab ta võimalust praktiseerida Brüsselis.

Euroopa Liidu struktuuridele ametnikke kaotanud ministeeriumid peatavad ajutiselt töötajate töölepingud, lootes töötaja naasmist.

Välisministeeriumi rahvusvahelise personalipoliitika büroo direktori Celia Kuninga sõnul on igal ELi süsteemi tööle suunduval ministeeriumi töötajal võimalus naasta välisministeeriumi teenistusse.

?Iga naasev ametnik on kogemuse, teadmiste, tekkinud kontaktide võrra rikkam,? ütles ta. ?Peab jälgima, et ta meie jaoks kaotsi ei läheks.?

Välisministeeriumist on ELi struktuuridesse tööle suundunud kuus teenistujat (neli diplomaati ja kaks tehnilist töötajat). Ministeeriumi hinnangul võib avalikust sektorist lähiaastatel küllaltki palju inimesi ELi süsteemi tööle suunduda.

Ka rahandusministeeriumi personalijuht Ele-Mall Vainomäe tunnistas, et vaadates toimunud konkursside iseloomu, on tõenäoline rahvuslike ekspertide ELi tööle suundumine. Rahandusministeeriumi puhul võivad tema hinnangul minna näiteks tollinduse ja maksunduse valdkonna spetsialistid.

Praegu on rahandusministeeriumi töötajatest ELi juures 2?3 aastaks tööl neli inimest (kolm ata?eed ja neid teenindav sekretär), kelle tööleping ministeeriumiga on ajutiselt peatatud. Ajutiselt ELi juures praktikal olnud töötajaid on alates 2002. aastast viis inimest.

Ka justiitsministeeriumist on viis töötajat ELi struktuuridesse tööle suundunud, kelle puhul on tööleping ajutiselt peatatud. Ministeeriumi pressiesindaja Kristi Künnapase hinnangul käputäie inimeste minekut märkimisväärseks äravooluks nimetada ei saa ning ministeeriumi tööd see eriti mõjutanud pole.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing