Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

8% majanduskasvu on Eestile tuleval aastal jõukohane

ÄP 24. september 2004, 00:00

Et järgmiseks aastaks täppiminevaid äriplaane teha, poleks halb teada järgmise aasta majanduskasvu. Sõltub ju sellest tootmis- ja teenindusfirmade käibe kasv, hinnapoliitika, vajadus tööjõu ja investeeringute järele, palgafond ja sada muud asja.

Äripäeva toimetus prognoosib järgmiseks aastaks 8% suurust majanduskasvu. Arvame, et see pole optimistlik, vaid realistlik prognoos.

Majanduskasvu toidavad sissetulekute ja sisetarbimise kasv, investeeringud ja eksport, kui nimetada olulisemaid. Need makronäitajad ei tohiks järgmisel aastal pettumust valmistada ega majanduskasvu tempot ohustada.

Järgmisel aastal jätkub brutopalga kasv tõenäoliselt aeglasemas tempos, kui siiani oleme harjunud (10% piirimail). Äripäeva korraldatud küsitlustes prognoosivad ettevõtjad keskeltläbi viie protsendi suurust palgakasvu. Süvenev vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele ja Euroopa Liidu lahtised piirid võivad siin oma korrektiive teha.

Brutopalga kasvule lisandub tulumaksumäära alanemine ja tulumaksuvaba miinimumi tõus, mis samuti tähendavad tööinimesele rohkem raha ja suuremaid võimalusi tarbida. Riigiteenistujad nõuavad suisa 20protsendist palgakasvu. Kaupmehed ? jõuluaegne ostubuum ei tarvitse uue aasta saabudes raugeda!

Välisturistide hordid annavad tarbimisse üha suurema panuse. Siia saab lisada kopsaka teenuste ekspordi majutuse ja tervisepraavitamise näol.

Ettevõtete investeeringud põhivarasse kasvasid selle aasta esimeses kvartalis 22%, 5,5 miljardi kroonini, millest osa, tõsi, tuleb kanda euronõuete täitmise arvele. Kuid see võimaldab stabiilset eksporti Euroopa Liidu suunal.

Välismaised otseinvesteeringud Eestisse on esimesel poolaastal 11% vähenenud, 6,2 miljardi kroonini, kuid teiselt poolaastalt ootaks nende kasvu: suuremad projektid on Kunda tselluloosi- ning Kehra tselluloosi- ja paberivabrik.

Eesti eksport suurenes selle aasta seitsme kuuga 20% võrreldes eelmise aasta sama ajaga ? see on soliidne tõus.

8protsendilise majanduskasvu võib ohtu seada Euriborist lähtuv laenuintresside tõus. Meie jaoks halb uudis võib tulla paradoksaalselt siis, kui Euroopa Liidu suurematel riikidel, nagu Saksamaa ja Prantsusmaa, hakkab just hästi minema. Kui eluasemelaenude tagasimaksmiseks kulub rohkem raha, jääb vähem raha tarbimiseks ja/või tulevikku investeerimiseks.

Tarbimise stagnatsiooni tingimustes ei saa ettevõtjad ka oma kauba ja teenuste hinda tõsta. Ent Euroopa Liidu majanduse elavnemine avab senisest veelgi paremad võimalused ekspordiks ehk paljud firmad võidavad.

Majanduskasvu prognoosiga käib tavaliselt kaasas ka inflatsiooni prognoos, kuna maksta tuleb alati jooksvates, mitte püsihindades. Euroopa Liiduga ühinemise järel 4%-le hüpanud aastainflatsioon säilitab järsu ?astme? aprillini 2005, pärast mida langeb aastapõhine inflatsioon osaliselt tagasi.

Järgmise aasta mõjurid on alkoholi- ja tubakaaktsiisi, ?sinise? diislikütuse ja pakendiaktsiisi tõus, samuti elektrienergiatariifide tõenäoline tõus.

Need seavad ettevõtjad tõsiste muredega vastakuti: tootmiskulud suurenevad, ent kas toodete hindu saab samavõrd tõsta? Arvame, et tarbijahinnaindeks kasvab järgmisel aastal 3%.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:45
Otsi:

Ava täpsem otsing