EAS praagib pooled taotlused välja

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) esitatud toetustaotlustest jõuavad sisulise hindamiseni pooled taotlused, kuna teine pool taotlustest langeb tehniliste vigade tõttu konkurentsist välja.

Ettevõtjatele suunatud toetusprogrammid on olnud avatud viis kuud ning selle ajaga esitatud taotluste põhjal on võimalik teha kokkuvõtteid esinenud läbivatest puudustest, mis on kaasa toonud toetuse mitte eraldamise projektile.

Toetuse saamise eelduseks on põhjalikult ettevalmistatud ning programmi tingimustega vastavuses olevad projektid. Väheoluline ei ole seejuures projekti selge ja oskuslik kirjapanek.

Esitatud taotlustest umbes veerand kuulutatakse nõetele mittevastavaks juba nende esmasel tehnilisel läbivaatusel EASi info- ja registreerimiskeskuses.

Enamik puudusi on näpuvead, kuid struktuurifondidest kaasrahastatavatele programmidele kehtestatud rangete nõuete tõttu ei saa taotlustele jooksvalt esitada lisamaterjale ning need lükatakse otsekohe tagasi.

Ülejäänud 75% taotlustest kolmandik (s.o veerand kogu taotluste arvust) kuulutatakse tingimustele mittevastavaks nende sisulise hindamise tulemusel. Valdavad vead on abikõlbmatute kulude kavandamine ja arvutusvead eelarves.

Sisuliselt on samuti tegemist valdavalt tehnilist laadi puudustega taotlustes.

Esitatud taotlustest jõuab seega sisulisele hindamisele ligikaudu 50%. Positiivse finantseerimisotsuseni jõuavad neist omakorda ligikaudu pooled ? projektid, mis saavad projekte hindavalt komisjonilt kõrgema koondhinde.

Taotluste suure hulga tõttu võtab nende menetlemine EASis aega kuni kaks kuud. Arusaadavalt on ettevõtjate pahameel suur, kui EASi otsuses selgub, et väikese näpuvea, programmi erineva tõlgenduse või kavandatud projekti ebapiisava lahtiselgituse tõttu tema projekt toetust ei saa.

EASi populaarseimad toetused on olnud alustavatele ettevõtjatele suunatud starditoetuse programm ning ettevõtluse infrastruktuuri arendamise toetamise programm.

Mida teha, et ettevõtja ei peaks kulutama asjatult aega otsuse ootamisele ja taotluse rahuldamise tõenäosus oleks võimalikult suur?

ASi koostööpartneriteks on igas Eesti maakonnas paiknevad maakondlikud arenduskeskused, kes nõustavad nii ettevõtjaid, kohalikke omavalitsusi kui ka mittetulundusühendusi EASi vahendatavate programmide tingimuste asjus ning aitavad taotluse vormistada selliselt, et see vastaks nii sisuliselt kui ka vormiliselt kõigile programmi tingimustele. Nõustamine neis keskustes on ettevõtja jaoks tasuta viie tunni ulatuses iga projekti kohta. Arenduskeskusesse tasub minna juba päris taotlemise alguses ? siis, kui on vaja hinnata projektiidee sobivust ühe või teise toetusprogrammiga. Nii on võimalik vältida asjatut tööd taotlustega, millele toetust kindlasti ei saa. Keskuse konsultandid juhivad taotleja tähelepanu ka võtmeküsimustele, millele projektitaotluse koostamisel erilist tähelepanu pöörata, kontrollivad üle kõikide taotlemiseks vajalike dokumentide olemasolu ning soovi korral edastavad ettevõtja taotluse ise EASi. Senine praktika on näidanud, et taotlustes, mille on üle vaadanud arenduskeskuse konsultandid, esineb oluliselt vähem tehnilisi puudusi ning need on sisuliselt paremini ette valmistatud. Arenduskeskuste klientide seas läbi viidud uuringu tulemuste põhjal hindavad ettevõtjad keskuste tegevust keskmiselt kaheksa punktiga kümnest. See on kinnitus keskuste tulemuslikule tööle.

Autor: Tarmo Leppoja