Meelis Virkebau: tootmine viiakse välismaale

Heli Lehtsaar 24. september 2004, 00:00

Mida Euroopa Liiduga liitumine Eesti tekstiilitööstusele kaasa tõi? Rõivas ja tekstiil on eriline sektor, sest me oleme kõige avatumad globaalsele konkurentsile. Pole mõtet võrrelda Tallinna ettevõtet Tartu omaga, peame võrdleme Saksa, Portugali, Hiina või Bangladeshi ettevõtetega. EL meid mõjutanud pole, tekstiilitööstus on ELi tingimustes töötanud juba 1994. aastast, mil sõlmiti vabakaubandusleping Eesti ja ELi vahel. 1. maist on oluline muutus transpordi kiirenemine: kui enne läks konteiner kaubaga Itaaliasse üheksa päeva, siis täna neli päeva. Kui üldse rääkida logistika ja tarneahela kiiruse olulisusest, siis selle tähtsus kasvab.

Kellega Baltex 2000 end võrdleb? Baltex võrdleb end esmalt Lõuna- ja Ida-Euroopa ettevõtetega, näiteks Portugal ja T?ehhi on kaks riiki, kes on meile konkurentsi osas pinnuks silmas. Ma ei räägi Hiinast, Indiast ja Pakistanist, sest kui meie võtame rõõmuga vastu tellimuse 10 000?15 000 meetrile kangale, siis Hiina tööstur ei võta sellist pakkumist tõsiselt. Tootmine peab olema paindlik ? oleme edukad, kui suudame tellimuse täita kolme kuni nelja nädala jooksul.

Kiirus on üks Eesti tekstiilitööstuse trumpe. On meil veel eeliseid nt Hiina tootjate ees? Paljud on teinud head nime ? nt Sangar müüb särke Londoni Harrodsi kaubamajas Harrodsi nime all. Ma ei usu, et Hiinas toodetud särke Harrodsi kaubamärgi all müüdaks. Moesuundades ja kaubamärkides on kõige kõvem sõna öelda Itaalial, seega peame saame kindla koha Itaalia juhtivate moefirmade tarneahelas.

Kui Eesti tekstiilitööstus ei leia oma ni??i, ootavad ees kurvad ajad. Olete nõus? Ma jagan seda arvamust. Kindlasti ei tohi püüda turul olla kõige odavam, sest alati leidub keegi, kes pakub väiksema hinna. Baltex on leidnud oma ni?i ja nüüd tuleb positsioone tugevdada. Selleks on vaja investeerida innovatsiooni, uutesse materjalidesse, disaini ja tehnoloogiasse. Ka teised Eesti tekstiilitööstused on ni?i leidnud ? näeme seda nende majandustulemustest. Tänavu loodi tekstiilisektoris 20 uut tööstust ja rõivatööstuses on samuti rohkem ettevõtjaid kui aasta eest. Tekstiilisektor alles avastab uusi valdkondi ? kolm aastat tagasi nähti tekstiilitööstuse toodanguna ainult kodutekstiili ja rõivatööstust, olime unustanud teised suured sektorid, nt põllumajandus, tööstustekstiilid, meditsiin. Ka on väga suur tarbija Euroopa autotööstus ? igas sõiduautos on 12 kg tekstiile.

Tähtis on investeerida tootearendusse, et logistika ja kogu teenus oleks partnerile vastuvõetav ja alles kolmas on konkurentsivõimeline hind. Soovitan seda teistelgi meie äris töötavatel juhtidel meeles pidada. Allhanget on Eesti tekstiilitööstuses täna 17% ja rõivatööstuses 47% ning kolme aastaga on allhanke osatähtsus kaks korda vähenenud.

Järgmisel aastal kaovad WTO liikmetele sisseveokvoodid ja Hiina ujutab turu odava tekstiiliga üle. Mida see Eestile tähendab? Hiina on turu juba üle ujutanud. Ülemaailmsest rõivaekspordist täitis Hiina mullu 25% ja prognoositakse, et viie aasta pärast on neil 50%. Hiinas on tekstiili- ja rõivasektoris tööl seitse miljonit inimest võrreldes Eesti 25 000ga. 2/3 Hiina tekstiili- ja rõivatööstuse ettevõtetest kuulub täna riigile ja riik subsideerib neid. Eestil ja Euroopal on Aasias võimalusi ja kaovad ka Hiina väga kõrged imporditollid. Kõik 1,3 miljardit hiinlast ei saa kanda hiina rõivast ja magada india voodipesus. Kui Euroopa saab kunagi 1?2% sellest turust, on see kõva sõna. Olen Ameerika supermarketites näinud froteerätikuid, mille jaemüügihind on odavam kui Eesti ettevõtjale tooraine. Euroopa toodanguga võrreldes on hinnavahe kodutekstiili puhul 40?50%.

Kas Eesti tekstiilitööstused hakkavad tootmist Eestist välja viima? Olen veendunud, et nii läheb. Juba järgmisel aastal viiakse osa Eesti tootmist välisriikidesse. Meie edukamad ettevõtted on juba leidnud tarnijad idast ja läänest. Näiteks Toom Tekstiil ja Wendre on teinud oskuslikke materjali sisseoste. Baltexil on praegu tootmine Tallinnas ning kauemaks kui kolm aastat me siia ei jää. Jääme küll Eesti piiresse.

Baltexi tööliste keskmine palk 6523 kr jääb Eesti keskmisele alla tuhande krooniga. Kas tekstiilitööstuse palgad jäävadki alla keskmise? 2?3 aasta pärast on tekstiilitööstuse palgad keskmise lähedal, rõivatööstus jääb rohkem maha. Tekstiilitööstus on tugevalt automatiseeritud, kuid õmbluses on ka tulevikus inimtööjõul oluline tähtsus.

Kas sadade Kreenholmi oskustööliste koondamine Narvas on teistele ettevõtjatele võimalus viia oma tootmine sinna? Kindlasti soovitan sinna minna ja mitte hiljaks jääda. Baltexi Tallinnast ärakolimisel on üks mõeldavaid uusi paiku Ida-Virumaa, kus on olemas professionaalne tööjõud ning teisalt Narva kutseõppekeskus, mis valmistab meie tööstusharule ette noori inimesi.

Kuidas hindad Meelis Milderi tegutsemist Baltikas, kas kutsud üles teda järgima või olema ettevaatlikum? Baltika ja Montoni teed pean ma õigeks. Tootearendus on investeering, samuti kaubamärgi arendamine. Nii et, tuld!

Kuidas maandate dollari kursi riski? Ostame tooraine dollarite eest. Tuletistehinguid me riski maandamiseks ei kasuta, võtame kogu riski endale. Selleks aastaks tegime konservatiivse prognoosi, dollari aasta keskmine kurss võib olla kuni 13,5 kr. Kuna müük käib eurodes, siis tänu konservatiivsele dollari prognoosile on materjalikulu odavam. Ka 2005. aastal pole põhjust arvata, et dollar ulatuks palju üle 13 kr. Äriplaani tehes on oluline võtta dollari kursi riske konservatiivselt.

Tekstiilitööstusettevõtted peavad senisest enam mõtlema ni?i leidmisele, et edukalt võistelda odava Aasia toodangu pealetungiga.

?Euroopa Liidu riikide supermarketite tekstiililettidel meil kohta pole, tase kõrgemal on üht-teist ära teha,? nendib Baltex 2000 juht Meelis Virkebau. Tema sõnul tellib rõivakett Marks & Spencer disainkauba Ida-Euroopast ning masstoodangu Aasiast. Virkebau rõhutab, et enamjaolt oma toodangut ELi eksportivatel eestlastel tasub masstootmine unustada ja võrrelda tuleb end Hiina ettevõttega. ?Kuna 2005 kaovad (maailma kaubandusorganisatsiooni) WTO liikmetele sisseveokvoodid, siis muudab see turgu oluliselt. Pilt võib muutuda hoopis teiseks, aga milliseks just, ei suuda ma öelda,? nendib Virkebau.

Tema sõnul on Skandinaavia ettevõtted muutuseks juba mitmeid aastaid valmistunud, kuid Eesti tekstiili- ja rõivatööstuste seas on olukord ?nii ja naa?. Raskusi ei tule Baltikal, Ilves-Extral, Sangaril, Toom Tekstiilil, Wendrel, Baltex 2000-l, loetleb Virkebau. Ta lisab, et oma elu on hästi üles ehitanud need ettevõtted, kes teevad odavaid kangaoste Aasiast ja Pakistanist ning oskavad tänapäevast müüki.

ASi Teaspon juht Toom Gustel on Äripäevale öelnud, et Eesti eeliseks jääb asukoht, mis tagab kiire reageerimise. Samas on ta kindel, et tootmine liigub itta. ?Fakt on see, et meie elatustaseme tõus mõjutab meie tekstiilitööstust pigem negatiivselt,? rääkis Gustel märtsis Äripäevale.

Käesolev aasta on tekstiilitööstustele stabiliseerumise aasta, mil ettevõtete kasumid ja käibed ei tohiks eriti muutuda. Vaid suurima töötajate arvuga tööstusettevõtte Kreenholm olukord on halvenenud: esimesel poolaastal saadi 600 miljoni kroonise käibe juures ligi 23 mln kr kahjumit. See toob kaasa ka töötajate koondamise: kui aasta alguses oli Kreenholmis palgal 4400 inimest, siis järgmise aasta alguseks jääb neid alles 3800.

Euroopa Liiduga liitumine on tekstiili- ja rõivatööstusele kaasa toonud nii positiivset kui ka negatiivset. Need ettevõtted, kes toovad toorainet sisse kolmandatest riikidest, peavad arvestama lisandunud impordimaksudega. Samas on kauba liikumine kiirenenud. Meelis Virkebau toob näite, et kui varem läks Baltex 2000st kaubakoorem autoga Itaaliasse üheksa päeva, siis nüüd kulub selleks üle kahe korra vähem, vaid neli päeva. Riskide alla võib liigitada ka dollari kõikumise ning loomulikult puuvilla hinna liikumised.

Rõivatööstuses on tänavu esimesel poolaastal suurematel tegijatel käive tõusnud 15?18%, vaid Sangar näitas mullusega võrreldes kehvemat tulemust. Kasumisse ei jõudnud tänavu esimese kuue kuuga seevastu Klementi, mis sai 4,7 mln kr kahjumit. Sellega oldi ettevõtte juhtide sõnul arvestatud. Samas loodab Klementi aasta kokkuvõttes kasumisse jõuda. ?Nulli jõudmine aasta lõpuks oleks päris hea tulemus, sest eelmisel aastal saime kokku 20 miljoni krooni suuruse kahjumi,? ütles Klementi juht Toomas Leis augustis Äripäevale.

Suurima hüppe on teinud Baltika, kes tänavu esimese kuue kuuga kasvatas käivet ligi viiendiku võrra ning sai 1,7 miljonit krooni kasumit. Baltika eesmärgiks on saavutada 2005. aastal võimalikult hea tulemus.

Ilves-Extra tegevjuht Arvo Kivikas ütles augustis Äripäevale, et hetkel on Eesti rõivatööstuses väga huvitav aeg. ?On võetud väga olulisi riske ja ma jälgin põnevusega mängu, mis järgmisena juhtub,? kinnitas Kivikas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:45
Otsi:

Ava täpsem otsing