Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Toompea-rahvas, lõpetage kahe tooli peal istumine!
Õiguskantsler Allar Jõks esines eile Riigikogu ees karmi kõnega, milles nõudis muu hulgas Riigikogu liikmete lahkumist riigi äriühingute nõukogudest.
Äripäev toetab õiguskantsleri nõudmist, Toompea-rahva kahe tooli peal is-tumine peab lõppema. Riigikogu liige peab valima ühe kahest: kas juhib riiki või äriühingut, mõlemat korraga ei saa.
Õiguskantsleri sõnul on tegemist de-mokraatia võtmeküsimusega: võimude lahususe põhimõte peab lubamatuks, et Riigikogu liige, kes kontrollib ministri tegevust, allub äriühingus ministri korraldustele.
Riigikogu liikmete kaasalöömist äriühingute nõukogudes on mitmeid kordi kritiseerinud nii õiguskantsler kui ka meedia. Ka justiitsministeerium, riigikontrolör ja riigikohus on tõdenud, et õiguslik alus Riigikogu liikmete osalemiseks äriühingute nõukogudes puudub.
Isegi Riigikogu erikomisjon on seda arutanud, ent sellesse komisjoni toimetusel erilist usku ei ole ? iseenda kontrollimine ja korralekutsumine on alati keerulisem kui kellegi teise puhul ja ei pruugi anda tulemust, nagu näitab tänane olukord. Septembris pidi küsimuse ette võtma ka valitsuskabinet. Täna on 1. oktoober, aga Stenbocki majast pole kostnud ei kippu ega kõppu.
Poliitikud hoiavad nii üksmeelselt kinni võimalusest lisaraha teenida, nagu ka eripensionidest, erisoodustustest, et võib vist öelda, et milleski on meie poliitikud lõpuks ka ?ühiskondliku kokkuleppeni? jõudnud. Kahju, et selleks on nende isiklik heaolu ja võimalused, mille autoriteetsed instantsid on ebaseaduslikuks või ebamoraalseks hinnanud.
Kindlasti ei ole kõik need paarkümmend Riigikogu liiget, kes praegu äriühingute nõukogudes istuvad, vaid saama peal väljas. Näiteks Eesti Energia nõukogusse kuuluvale rahvaliitlasele Janno Reiljanile ei saa kuidagi ette heita, et ta oleks esindanud riigi ja inimeste huve halvasti, vastupidi. Ainult et seadused ja üldtunnustatud põhimõtted on mõeldud täitmiseks kõigile.
?Väga raske on nõuda Obinitsas või Libatses seaduse täitmist, kui Riigikogu liikmed seadust eiravad,? ütleb eilses Postimehes Allar Jõks, kes soovib, et riigi poliitiline eliit oleks seaduskuulekuses kõigile eeskujuks. Sama soovime ka meie.
Toimetuse meelest on olukorda võimalik lahendada tsiviliseeritud riigile kohaselt. Esiteks, Riigikogu liikmed lahkuvad nõukogudest. Riigi huve esindavad neis asjatundjad ministeeriumidest; ülesanne kuulub ametniku töökohustuse hulka, mille eest ta lisatasu ei saa.
Teiseks, Riigikogu liikmed on valitud riigiettevõtete omanike poolt ja seega võiksid nad neis ka esindada omanike huve. Selleks peab Riigikogu õigusaktid ringi tegema. Õiguskantsleri sõnul peavad seejuures olema täidetud järgmised tingimused: Riigikogu liiget ei nimeta minister, ta ei anna aru ministrile ega saa tasu ministri määratud korras. Meie arvates ei pea parlamendiliige selle töö eest tasu saama. Toompeal esindab ta kõrgeima võimu huve ja selle eest makstakse talle palka.
Toimetus loodab, et Riigikogu liikmed ei lase asjal kohtuni jõuda. Viiendik parlamendist kohtu all ? see oleks midagi ennekuulmatut. Kui rahvaasemikud ei hooli seaduslikkusest ega riigi mainest, ei ole kohtuasjale alternatiivi.
Autor: ÄP