Uus indeks kajastab tööjõuturul toimuvaid muutusi

Tööjõuturuindeks on tööpakkumiste ja nendele kandideerimise aktiivsuse näitaja.

Tööjõuturuindeks aitab analüüsida ning hinnata selles valdkonnas toimuvaid liikumisi ning suundi. Indeks annab võimaluse adekvaatselt hinnata tööpakkumise-nõudluse suhet ning saada täpsem ülevaade tööjõuturu hetkeolukorrast. Indeksi kõvera liikumise jälgimine võimaldab efektiivselt planeerida ettevõttes tööjõu värbamist ning töövõtjal kavandada uusi arenguid.

Tööjõuturuindeksi liikumise taustal saame vaadelda erinevate kategooriate positsioonide muutusi. Analüüsides näiteks tööpakkumiste spetsiifikat eri aegadel, saame välja tuua enim kõvera liikumist mõjutavaid tegevusalakategooriaid. Tavaliselt on erinevatel tegevusalakategooriatel ka erinevad pakkumise tõusud ja langused (hooajatööd jms). Samuti on pakkumisaktiivsus piirkonniti erinev.

Tihti langeb pakkumine ja nõudlus piirkonniti kokku, kuid see pole reegel ja siin mängivad oma osa inimeste väljakujunenud töökultuur, -tavad ning -harjumused. Nii võib piirkonnas olla nii suur nõudlus kui ka pakkumine.

Ühe või teise kriteeriumi suur ja äkiline erinevus võib olla tingitud mingist konkreetsest juhtumist või tegevusest. Siin saab kõvera abil analüüsida ning hinnata, milliseid muutusi on kaasa toonud üks või teine oluline sündmus, näiteks tehase avamine või sulgemine, ning milliseid liikumisi toob see kaasa Eesti tööjõuturul (palgamuutused, töötajate koondamine vms).

Samuti mõjutavad kõvera liikumist välismaised otseinvesteeringud, mis toovad kaasa lisaväärtusi töötajate jaoks, elavdavad siinset tööjõu liikumist ning arengut konkurentsivõimelisemaks.

Kõige suurem pakkumine on Eesti tööturul teeninduse valdkonnas, sama käib loogiliselt ka tööotsingu kohta. Ka siis, kui võtta kokku kõik teised kandideerimised, jääb teeninduse valdkonnas kandideerimise ülekaal ligi kahekordseks.

Kandideerimiste arvu poolest on järgnevad valdkonnad ? juhtimine, infotehnoloogia ja finants ? suhteliselt võrdsed. Neile jääb alla vaid avalik sektor, mis on ka arusaadav, sest avalikus sektoris on ka tööpakkumine kõige väiksem.

Mida suurem on tööpakkumine, seda suurem ka kandideerimiste arv. Võiks ju eeldada, et kui tööd pakutakse palju, siis on ka palju neid, kes töö saavad, ning tööotsingu indeks langeb. Nii see päris ei ole, tööotsingu indeks käib lahutamatult kaasas tööpakkumise indeksiga: kui pakkumises on madalperiood, siis on seda ka kandideerimiste arvus näha.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tööjõuturuindeks annab hea aluse tööjõuturul toimuvate muutuste-liikumiste hindamiseks. Selle taustal saame hinnata ning analüüsida erinevate kriteeriumide liikumist ning arengusuundi.

Autor: Kristiina Kala