Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investeerimishoius muudab börsil teenitud kasumi maksuvabaks
Eesti Ühispank pakub täna viimast päeva Investeerimishoiust, millega liitunute raha pannakse piltlikult öeldes Helsingi börsile. Võimaliku hävingu korral saab klient kahe aasta pärast kogu raha tagasi, võidu korral teenib aga 35-40% panga võidetud summast.
Nordea Panga sarnane toode kannab nime Hoius Pluss ning mängitakse kolme konkreetse aktsia tõusule. Erinevalt Ühispangast garanteerib Nordea kliendile ka 0,5% intressi. "Seni on oodatav lisaintress olnud reeglina 10%," ütles Nordea Panga turundusspetsialist Tauno Tõhk.
Sampo pakub klientidele analoogset võimalust Investeerimiskindlustuse raames. "Alates 1. oktoobrist pakume kapitaligarantiiga fondi Prima 2010," ütles Sampo Elukindlustuse turundusjuht Hele Leppik.
Börsilt teenitud intressid on aga sisuliselt võrdsustatud hoiuseintressidega, st et maksuvabad.
"Kuna tegemist on hoiusega, millele makstakse lisaintressi sõltuvalt alusvara tootlusest, on see võimalik intress tulumaksuvaba," ütles Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktori asetäitja Eerika Vaikmäe-Koit. Sama kinnitas ka Tõhk, öeldes, et kuna tegemist on hoiusetootega, on teenitav intress maksuvaba.
Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Dmitri Jegorovi sõnul on lõpliku seisukoha andmine selles küsimuses raskendatud. "Ma ei tea, millised konkreetsed tingimused on pank sellele tootele kehtestanud," ütles Jegorov. "Seaduse järgi kehtib meil juba 1998. aasta teisest poolest maksuvabastus pankade poolt füüsilistele isikutele makstud intressidele. Seega peaksid üldjuhul investeerimishoiuse intressid mahtuma selle regulatsiooni alla."
Küsimusele, kas need intressid jäävadki maksuvabaks vastas Jegorov, et maksuhalduril ei ole pädevust otsustamaks, kas panna selline tulu maksu alla või mitte. "Tegemist on selgelt maksupoliitilise küsimusega," vastas Jegorov. "Juhul, kui maksupoliitika elluviimise eest vastutav rahandusministeerium leiab, et see peaks olema maksustatav tulu ja Riigikogu kinnitab vastava seaduse muudatuse, siis lähebki see tulu maksu alla."
"Kuna tegemist oleks koormava sättega - mittemaksustatav tulu muutub maksustatavaks - siis sellel ei oleks tagasiulatuvat jõudu," lisas Jegorov.
Rahandusministeeriumi kinnitusel on seadus mitmeti tõlgendatav. "Kindlasti tuleb kaaluda seaduse muutmist nii, et ta oleks seadusandja tahtega kooskõlas," edastas pressinõunik ministeeriumi seisukoha.