Majandusinfo müüb mitmes vormis

Mari Kõlli 08. oktoober 2004, 00:00

Kaks aastat tagasi "Eesti majanduse leksikoni" väljaandmist alustades tõdesin, et mul oli võimalus juhtida Eesti mõistes üsna tavatut kirjastusgruppi. Meeskonda, kellega projekti käivitasime, kuulus 54 Äripäeva Kirjastuse töötajat. Valdavalt 3-5, parimal juhul kümmekonna töötajaga Eesti kirjastustel sellist võimalust pole. Oma ala profesionaalid, kindla töölepinguga, mitte üheks projektiks ajutiselt värvatud, kirjastuse ja projekti eesmärke hästi tundvad ja mis peaasi, pühendunud inimesed.

Ühelt poolt on see kirjastaja võimalus komplekteerida kindel ja professionaalne meeskond, teiselt poolt on see töötaja võimalus lüüa kaasa uues projektis, saada rutiinile vaheldust ja ennast arendada.

Paindlikkus leida ja kaasa haarata häid tegijaid on üks põhjustest, miks Äripäeva tiiva all kasvanud tooted edukad on. Kui Äripäeva kaubamärki kandvate toodete aegrida vaadata, siis ligi kahekümnest projektist, mille taga enamasti juba suur hulk väiksemaid rivis seisab, on enamik olnud jätkusuutlikud. Nii suurt õnnestumise protsenti kohtab harva.

Olles enamiku uute projektide käivitamise juures olnud, julgen kinnitada, et vaeva nägemata pole need ilmavalgust näinud. Kuid Äripäeva tugev kaubamärk on kõigi uudistoodete kindel tagala. Ühelt poolt on see andnud tegijaile kindluse, et sihtgrupp neid kindlalt vastu võtab, teiselt poolt teavad kliendid juba ette, mida ja millise kvaliteediga nad ostavad. Vähetähtis pole ka kirjastuse finantstugi ja kindel kassavoog, just esimestel alustamise kuudel.

Toiduainetööstur Kuldar Leis on edu saladusena rõhutanud vajadust konkurentidega surnuks kaklemise asemel käia välismaalt otsimas häid äriideid, et siis neid, mis Eestis veel kanda kinnitanud pole, siin juurutada. Nii on ka äripäevlased saanud palju toimivaid ärimudeleid ema- ja sõsarkirjastustelt Skandinaaviast. See on säästnud nn reha otsa astumistest ja mõttetust rebimisest turutükikeste ümber.

Et meie tegevust vahest liigagi edukaks peetakse, hakkasin märkama mõne aasta eest, kui tuttavad hakkasid poetama fraase: "Äripäev ajalehena omanikele ilmselt sisse ei too, raha tuleb teil käsiraamatutest ja nendest seminaridest." Uued juhtidele suunatud ning mõneti eesti ajalehtedele ebatraditsioonilised tooted ja teenused torkasid silma ning tekitasid eksliku arusaamise, et leht pole põhiline. Viieteistaastane majandusleht Äripäev on kirjastuse lipulaev ja ka käibe ning kasumi poolest suurim. Kuid tõsi, praeguseks moodustavad ligi poole kirjastuse tulemustest tooted, mis on arendatud Äripäeva põhilehe kõrval. Tooted, mille eesmärk on pakkuda olulist infot majanduslikult ettevõtlikule inimesele.

Äripäeva TOPide ajalugu algab 1993. aastast, kui Äripäev selgitas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, rahandusministeeriumi, Eesti Vene Ettevõtjate Koja ja Põlva Maapangaga 1992. aasta 50 edukamat ettevõtet.

Praegu koostab Äripäev TOPi toimetus aastas 50 erinevat TOPi.

Äripäeva TOPide eesmärk on näidata ettevõtete asetust oma valdkonnas või siis kogu majandusmaastikul, tuues välja trende, tõuse-mõõnasid ettevõtluses ja võrreldes ettevõtteid omavahel.

Osakonnas on 5 töötajat, tööd juhib Jane Suu.

Ilmunud on 8 leksikoni, sel aastal on ilmumas veel kaks. Kokku kajastuvad leksikonides 12 000 inimese andmed.

Leksikonide eesmärk on kirjeldada majandusajalugu, tutvustades ja väärtustades Eesti majandusega seotud võtmeisikuid, nii valdkondade kui ka piirkondade lõikes.

Leksikonid valmivad TOPi toimetuse ja Raamatuklubi koostöös.

Infolehed on ÄPK kõige noorem võsu. Esimene infoleht "Transport ja logistika" nägi päevavalgust alles 10 päeva tagasi, 29. septembril. Ilmuma hakkab infoleht kümme korda aastas. Infolehtede üksust käivitab Tanel Raig.

Delovõje Vedomosti on kord nädalas ilmuv infokanal Eestis tegutsevatele venekeelsetele ettevõtjatele. Tänaseks on ilmunud 398 numbrit.

DV-l on ligi 4000 tellijat ja ta on sellega parim venekeelne leht muude lehtede hulgas, arvestades sihtgrupi hõlmamist. Kevadise Emori otsustajate meediauuringu järgi loeb DVd üle 60% vene tipp- ja keskastme juhtidest, mis võrreldes muude vene lehtedega on pea kaks korda parem. Leht toodab igal aastal üle miljoni krooni kasumit.

Mõjukate ja palju tsiteeritud lugudena võib välja tuua narkoäri käsitluse seoses Printalli endise juhi Sergei Tshernovi juhtumiga. DV kirjeldas koguseid ja summasid, mis ühel sõltlasel kuluvad ja juhtis tähelepanu, et narkoprobleemid puudutavad mitte ainult paadialuseid, vaid ka tippjuhte.

DVs töötab 23 inimest. Peatoimetaja on Allan Soon.

www.vedomosti.ee

BBNil on praegu ligi 500 aktiivset lugejat. BBN on ingliskeelne online-uudiste kanal, mis on suunatud Eestis, Lätis ja Leedus tegutsevatele välismaa ärimeestele, kes kohalikku keelt ei valda, kuid vajavad igapäevaste otsuste langetamisel (eelkõige majandus-)infot riigis toimuva kohta. Eesmärk on saada juhtivaks ingliskeelsete majandusuudiste kanaliks Baltimaades. BBN on esimene rahvusvaheline koostööprojekt Bonnier Grupi Balti riikide lehtede vahel. BBNi tööd juhitakse Eestist, töötajaid on neli(Eestis kaks, Lätis, Leedus üks). BBNi tööd juhib Kaja Koovit.

www.balticbusinessnews.com

Esimene, "Personalijuhtimise käsiraamat" ilmus 16. aprillil 1998. Praegu ilmub 18 erinevat käsiraamatut, millel on ühtekokku avaldatud 259 lisa.

Eesmärk on pakkuda erialast, kvaliteetset, praktilist ja pidevalt uuenevat infot, mida pole vaja otsida erinevatest allikatest, vaid kõik on üheskoos.

Mõni aasta tagasi, mil reklaamiturg oli madalseisus, võistles käsiraamatute üksuse kasum kirjastuse sees juba Äripäeva kasumiga. Äripäev küll võitis selle rebimise, aga toodete mastaape arvestades oli see tegijatele enesetunnet upitav saavutus.

Populaarseim käsiraamat on läbi aastate "Maksukäsiraamat". Käsiraamatute üksuses töötab 7 inimest. Üksuse tööd juhib Liivi Kedelauk.

www.aripaev.ee/kasiraamat

Tänaseks on ilmunud 289 numbrit. Äripäeva nädalalõpulisa on suunatud Äripäeva lugejale ja tema perele. Eesmärk on pakkuda talle ideid vaba aja aktiivseks sisustamiseks, ükskõik, kus Eesti piirkonnas ta hetkel ei asuks.

Kirjutame meelelahutussündmustest ja turismist. Igas numbris arvustatakse söögikohta. Põhirõhk on sündmustel üle Eesti.

Toimetaja Christel Karits.

Esimese Äriplaani konverentsiga tähistas Äripäev 10. juubelit. Sellest ajast toimub Äriplaani konverents igal sügisel.

Aastate jooksul on toimunud 193 seminari, konverentsi, foorumit, loengu- ja teabepäeva kokku ligi 30 000 inimesele.

Äripäeva seminaride ja konverentside eesmärk on pakkuda ettevõtjatele olulistel teemadel infot, et teha õigeid valikuid ja olla edukas. Äripäeva seminar on praktiline, kohalikku kogemust vahendav, efektiivne. Korraldajad taotlevad, et osaleja leiaks sealt endale vähemalt kaks head ideed, mida paari nädala jooksul ellu viia või edasi arendada.

Populaarseim seminar toimus märtsis 2001 teemal "Kuidas maksuseadustega kindlakäeliselt toime tulla?"

Osakonnas on 8 töötajat. Osakonna tööd juhib Ingrid Sieberk.

www.aripaev.ee/seminar

Septembris 2001 ilmuma hakanud ajakiri kandis esialgu nime Luksus ja kasvas välja ajakirjast Tulu. Tänaseks on ilmunud 34 numbrit.

Toimetaja Urmas Vaino.

IT-alane kuukiri on ilmunud 31 korral. Eesmärk on pakkuda ettevõtjale kasutusväärtuslikku infot IT-vallast, mis aitaks tal igapäevaseid tööprotsesse edukamalt ja säästlikumalt juhtida.

Toimetaja Indrek Kald.

Äripäeva leheversioon on veebis alates 1995. aasta 6. novembrist.

Online-uudistega alustas ÄP 6. jaanuaril 2000. Sellest alates on veebiväljaande sisumaht oluliselt kasvanud. Lisaks paberlehe peegeldusele ja online-uudistele kajastuvad veebis jooksvalt ettevõtete majandustulemused, samuti on firmadel võimalik ise lehele üles riputada pressiteateid.

Börsiküljelt leiab reaalajas börsiindeksid. Algusaegadest saati on veebiväljaandel olnud viis versiooniuuendust, mis on hõlmanud nii disaini kui sisu.

Praegu on meil ligi 24 000 registreeritud kasutajat. Pidevast lugejaskonnast, ehk siis lehetellijatest kasutajate arv on ca 10 000.

Äripäeva veebiväljaannet teevad 4 inimest. Osakonna tööd juhib Ülle Marie Kalda.

Ilmunud on 32 Juhtimise kuukirja. Kuukirja eesmärk on hoida Äripäeva lugeja kursis trendidega juhtimistemaatikas ning Eesti ettevõtjate kogemuse kaudu pakkuda lihtsaid ideid igapäevase töö korraldamiseks.

Toimetaja Heli Lehtsaar.

Kvartalikirja on ilmunud 7 numbrit. Eesmärk on pakkuda logistikaotsuseid langetavale inimesele tööks vajalikku teavet ja lahendusi. Tegijad hindavad suureks saavutuseks Logistikategu 2003 konkursil kolme parima hulka jõudmist.

Toimetaja Rivo Sarapik.

Kolme aasta jooksul on ilmunud 53 raamatut. Omaniku on leidnud ligi 80 000 eksemplari. Raamatuklubi eesmärk on teha otsustajale mugavalt kättesaadavaks Eestis ilmuva majandus- ja juhtimisalase kirjanduse paremik. Missioon on Eesti inimeste arendamine äri- ja juhtimisvaldkonnas. Populaarseimad juhtimisraamatud on 3500 tiraa?iga "Kõiki reegleid rikkudes" ja Erik Sameli "Keskastmejuht kahe tule vahel" (2385 eks). Läbi aegade on enim müünud kolme Oma Maja raamatut (kokku üle 10 000 eksemplari). Iga kuu ilmub klubil 2-3 uut raamatut.

Raamatuklubis töötab 7 inimest. Juht on Ülle Ergma.

Kvartalikirja on ilmunud 6 numbrit. Eesmärk on anda kinnisvara ostjale ja omanikule kasutusväärtuslikku infot kinnisvaraturu kohta. Teatmik on esimene omataoline väljaanne, kus avaldatakse põhjalik andmepank uutest kinnisvara arendusprojektidest.

Toimetaja Enn Tosso.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:46
Otsi:

Ava täpsem otsing