Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Suur osa süüdistatavatest jääb karistuseta

Sirje Niitra 11. oktoober 2004, 00:00

Kaitsjad otsivad ilmselgelt põhjusi kohtulike vaidluste edasilükkamiseks. Seekord sobib selleks hästi kahe tunnistaja kohtusse mitteilmumine. Õnneks ei lase kohtunik end sellest heidutada ja kohal olevad tunnistajad astuvad üksteise järel tunnistajapinki. Järgmisel korral aga enam nii hästi ei lähe: ainus naisadvokaat haigestub ja see lükkab istungi paari kuu võrra edasi. Loodetavasti jõuab altkäemaksu võtmises süüdistatava Tallinna abilinnapea Vladimir Panovi ning Kakumäe Võrkude kahtlaste tehingutega seotud endise maapankuri Andres Davõdovi ja Priit Tikerpe süüasja kohtulik uurimine siiski lõpule enne, kui asi aeguda jõuab.

Kahjuks pole see erand. Prokuratuur uuris 2003. aastal kohtuistungite venimise põhjusi. Selgus, et üle poole kohtusse saadetud kriminaalasjade kohtuistungitest lükkub edasi, põhjuseks enamasti kohtualuste ja tunnistajate mitteilmumine kohtuistungile.

Et vähendada haiguste simuleerimist, kehtestas sotsiaalminister korra, et arst annab spetsiaalse tõendi isikule, kes ei saa enda või oma lähedase raske haiguse tõttu kohtusse ilmuda. Kui inimene sellist tõendit ei esita, võib teda karistada trahviga kahesaja miinimumpäevamäära ulatuses või kuni neljateist päeva pikkuse arestiga.

Riigiprokurör Norman Aas räägib, et uue karistusseadustiku kehtima hakkamisest sõltub menetluse venimise takistamine menetleja resoluutsusest. Õiguslikest võimalustest nimetab Aas veel ka sundtoomist ja asenduskaitsja määramist.

Põhja vanemprokurör Kristel Siitam-Nyiri sõnul on majanduskuritegude uurimine keeruline ja aeganõudev. Sageli läheb vaja revisjoni või õigusabi välisriikidest. Majanduskuritegude puhul ilmnevad kuriteo tunnused sageli alles aastate möödumisel ja seetõttu jääb kuriteo uurimiseks vähem aega kui ettenähtud viis aastat. ?Tuleb siiski öelda, et kui varem võis näiteks õigusabipalvetele vastuse saamine võtta aega aastaid, siis tänaseks on koostöö eri riikide õiguskaitseorganitega oluliselt paranenud. Lihtsalt välisfirma nime taha varjudes nüüdsest oma kuritegusid enam nii lihtsalt peita ei õnnestu,? selgitab prokurör.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude talituse ülemkomissari Eero Ergma sõnul jõuavad algatatud kriminaalasjadest kohtusse ainult pooled. Lõpetamise põhjuseks on enamasti kuriteokoosseisu puudumine ja umbes 5% aegub. Majanduskuritegusid on tema sõnul tavaliselt pikka aega ette kavatsetud, mistõttu on ka riske hoolega kaalutud ja jäljed peidetud. ?Harvad ei ole juhud, kus kurjategijad tellivad õigusabi, et leida seadustes need augud, mis õigustavad nende tegevust,? ütleb Ergma.

Sageli suudetakse veel viimase piiri peal kriminaalasju päästa ja saata kohtusse olemasoleva materjali põhjal. Nii saadeti viimasel hetkel kohtusse Eesti Postilt 1999. aastal 5 miljonit krooni arvutikelmusega riisunud noormehed, Ly Aunaste maksupettuse juhtum ja Festarti sõnaraamatu piraatluse juhtum, samuti läheb sügisel kohtusse Yaqub Haidary kriminaalasi.

Seni on suuremat avalikkuse meelepaha pälvinud Jüri Oti ja Leonid Apananski juhtumid ? mõlemad mehed pääsesid neid ähvardavast karistusest kuriteo aegumise tõttu.

Põhja prokuratuuri andmetel päästis Tallinna vanalinna korteritehingutes süüdistatud Jüri Oti tegelikult septembris 2002 jõustunud karistusseadustik. Talle oli esitatud süüdistus lisaks korteritehingutele ka maksukuriteos, kuna aga tasumata maksude summa jäi alla 500 000, siis tuli kohtus menetlus maksude osas lõpetada. Uus kuritegu katkestab aegumise. Selleks uueks kuriteoks oli Oti puhul maksukuritegu, kuna see seoses seadusemuudatusega tagant ära langes, aegus põhiasi ka ära. Asi saadeti kohtusse napilt enne karistusseadustiku jõustumist, sellepärast aeguski see kohtus. Küll aga õnnestus endisel linnaametnikul tervislikule seisundile viidates menetlust enne asja kohtusse saatmist mitmeid kuid venitada ja uurija pidi kasutusele võtma karmimaid meetmeid ? määrati tervisliku seisundi hindamiseks ekspertiis ja toimiku materjalid viidi süüdistatavale praktiliselt koju kätte.

Ligi kuu aega tagasi aegumise tõttu lõppenud Leonid Apananski kriminaalasja puhul jäi näiteks reaalselt uurimiseks aega vaid kaks aastat.

Politsei alustas AB Kindlustuse Grupi pankrotti juhtinud Leonid Apananski tegevuse uurimist 2001. aasta suvel, kahtlustades meest aktsionäridele ja võlausaldajatele kahju tekitamises. Kuu aega tagasi lõpetas prokuratuur Apananski kriminaalasja, kuna uuritavatest tehingutest oli möödunud viis aastat ehk asi oli aegunud. Lisaks Tallinna politseile uuris Apananski tegevust alates 2002. aastast ka keskkriminaalpolitsei, kahtlustades, et ASi AB Kindlustuse Grupp nõukogu ja juhatuse liikmed on ametiseisundit kuritarvitades riisunud firma raha ligi 48 miljonit krooni. Kuna aga kahe aasta jooksul Iisraeli, Ameerikasse, ?veitsi, Ukrainasse ja mitmesse teise riiki tehtud õigusabipalved ei andnud tulemusi, andis prokurör Kadri Väling keskkriminaalpolitseile loa kriminaalasi lõpetada.

Leonid Apananskiga samal ajal tegutsenud ERA Panga eksjuht ja omanik Andres Bergmann, keda süüdistatakse pankrotipesast varade väljakantimises, ametiseisundi kuritarvitamises ja võltsimises, tõenäoliselt nii kergelt ei pääse.

Tema kriminaalasja uurimine mahtus ettenähtud aja piiresse, kuid selle menetlemine kohtus kestab juba kolmandat aastat. Võib arvata, et süüdistatava ja tema kaitsjate pidevad haigused teenivad kohtuliku uurimise venitamise eesmärki. Et protsessiga oleks võimalik edasi minna, on Bergmann vahi alla võetud. ERA Panga pankrotiga seotud kriminaalasjadest ähvardab aegumine kõige varem hoopis pangaomaniku juristist õde Aet Bergmanni asja. Tartu prokurör Kaire Hänilene ütles, et seda on võimalik kohtus uurida veel 2007. aasta kevadeni, mil kümne aasta eest sooritatud kuritegu aegub. Teistel osalistel lisandus esimesele kuriteoepisoodile veel teisigi, mis venitas uurimise aja pikemaks, selgitas prokurör.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing