Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suur osa esitatud kaubamärke jääb ELis registreerimata
Suur osa esitatud kaubamärgitaotlusi jääb rahuldamata, kuna märk ei vasta nõuetele.
Euroopa Ühenduse kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused jaotatakse absoluutseteks ja suhtelisteks.
Varasema kaubamärgi all mõeldakse Euroopa Liidu, selle liikmesriikide või Beneluxi kaubamärgiameti registris olevaid kaubamärke või rahvusvaheliste lepete alusel registreeritud kaubamärke.
Euroopa Ühenduse kaubamärgitaotlusi võtavad vastu siseturu ühtlustamise amet (OHIM), liikmesriigi tööstusomandiamet või Beneluxi kaubamärgiamet. Avalduse võib esitada inglise, saksa, prantsuse, itaalia või hispaania keeles. Amet viib läbi otsingu varem neile esitatud kaubamärkide ning liikmesriikides registreeritud märkide osas.
Kaubamärkidele, millel puudub originaalne lahendus, st puudub eristatavus ja meeldejäävus, ei ole otstarbekas taotleda euroregistreerimist. Minnes eksporttoodanguga Euroopa Liidu riikidesse, tuleb paljudel ettevõtetel vormistada toote projekteerimise käigus uus originaalne kaubamärk.
Siseturu ühtlustamise ametile on kogu süsteemi kehtimise aja jooksul esitatud 392 243 taotlust, millest on registreeritud 223 172.
Kaubamärke võib taotleda kuues eri liigis.
Euroopa Ühenduse kaubamärkide registreering enam levinud liikide järgi on toodud graafikus. Seega näeme, et enim on levinud sõnamärgid, eelkõige ingliskeelsed.
Autor: Ott Moorlat