Taotluse vastavus nõuetele peab olema paari tunniga selge

Merike Lees 22. oktoober 2004, 00:00

Infotehnoloogia magister, SA Archimedese projektijuht ja Tallinna Tehnikaülikooli lektor Ermo Täks käis esimest korda ELi kuuenda raamprogrammi (RP) projektitaotlusi Brüsselis hindamas veebruaris, järgmine hindamissessioon on tal novembris. Oma kogemusest soovitab ta taotlejatel jälgida kutse kriteeriume ja rõhutada taotluses kohti, kus need kirjas.

Projektide maht on suur ja paberitest õigete aspektide otsimiseks on hindajal abiks küsimustik. Küsimustele vastuste leidmiseks on vähe aega ja kui taotluse kirjutaja ei ole infot esile toonud, võib see jääda kahe silma vahele.

?Taotleja peab olema kursis kriteeriumidega ja oskama rõhutada kohti, kus see kirjas,? märkis Täks.

Täksil oli veebruarikuisel nädalasel hindamissessioonil hinnata kümme projekti; iga projekti hindamiseks kujunes keskmiselt 2,5 tundi, selle käigus tuli projekti hinnata 21st erinevast aspektist ja seega kulus keskmiselt seitse minutit iga aspekti peale.

Iga projekti hinnati kuue põhikriteeriumi põhjal, lisaks mõned täiendavad nõuded, mida punktidega ei hinnatud, kuid mis võisid olla abiks hilisema projektide pingerea koostamisel. Iga kriteeriumi eest võis anda punkte 0?5. Kriteeriumidel olid omakorda alampiirid, mille saavutamisel jäid projektid konkureerima, vastasel juhul arvati konkurentsist välja.

Punktiskoori alusel koostati pingerida, mille alusel hakati projekte finantseerima: maksimaalse punktisumma saanud projekt esimesena, teine projekt teisena ja nii edasi. Viimane projekt, mis veel võis saada finantseeritud, oli punktiskooriga ca 26 punkti.

Osa hindamist teeb Euroopa Komisjon, eksperdid hindavad vaid teaduslikku ja erialast pädevust. Seega selleks ajaks, kui taotlus jõuab ekspertide lauale, on kontrollitud juba tema tehniline vastavus programmi eesmärkides esitatud nõuetele, vaadatud formaalselt, kas kõik lisad on olemas ja eelarve klapib.

Eksperdil on soovitatud eelarves toodud summad üle kontrollida ja pisteliselt nad seda ka teevad ning selle käigus on ilmnenud ebakõlasid, mis näitab, et eelneva vooru kontroll ei ole olnud väga põhjalik. ?Ükski kontrollisüsteem ei ole täiuslik, kuid sellele vaatamata tuleb korrektsusele panustada, sest iga leitud ebakõla vähendab projekti edu võimalusi,? selgitas Täks.

Ehkki ekspert peab hindama ka projekti võimalikku ülekulu ja pakkuma oma hinnangu tegelikele kuludele, ei oska eksperdid seda sageli hinnata. Kuna rahataotlusi on palju ja soovitakse rahastada võimalikult paljusid projekte, võidakse tõmmata soovitud summasid kokku ja projekt peab vähemaga läbi ajama.

Täksi sõnul ei tahagi Euroopa Komisjon detailideni teada, kuidas üht või teist projekti teostatakse, sest elu toob ikka oma korrektiive, kuid tähtis on tulemus. Projekti koostamisel tuleb arvestada ka kaasnevaid meetmeid: projekti juhtimist, projekti haldust ja projekti tulemuste hilisemat levitamist. Kui nende kohta projektist infot ei leia, võtab see automaatselt punkte maha.

?Sama palju vaeva kui projekti sisuga tuleb näha ka näiteks projekti juhtimise, konsortsiumi koosseisu ja võimaliku mõju kirjeldamisega ? edu tagab projekti kõigi hinnatavate aspektide ühtlane ja kõrge kvaliteet,? kinnitas Täks.

Raamprogrammide taotluste sõel on tihe ? veebruaris hinnatud CRAFTi (väikeettevõtetele suunatud meede) taotlustest sai positiivse hinnangu vaid 7 protsenti. Programmi eelarve oli 75 miljonit eurot. Projektide keskmine finantseering oli üks miljon eurot. See on aga ELi finantseeritav summa, mis moodustab vaid osa projekti kogumaksumusest.

Täksi sõnul eristuvad professionaalsed projektikirjutajad selgelt teistest ja professionaali kasutamine taotluse kirjutamisel annab palju juurde. ?On täiesti aktsepteeritav, et projektijuhtimise teenus võetakse näiteks Inglismaalt teatud konsultatsioonibüroost ? see annab ELile teatava garantii,? kirjeldas Täks.

Lisainfo: hindajate andmebaas võrgulehel www.cordis.lu/experts/fp6_candidature.htm

Hindajaks võib pääseda iga soovija, kellel on ette näidata sobiv kompetents kuuenda raamprogrammi valdkonda kuuluvates suundades.

Tallinna Tehnikaülikooli lektori ja 6. raamprogrammi hindaja Ermo Täksi sõnul peaks eksperdiks püüdma saada iga potentsiaalne projektikirjutaja, sest see on parim moodus õppimiseks. Selleks tuleb sisestada enda kohta käiv info vastavasse andmebaasi www.cordis.lu. Nii Täks kui ka Regio tehnoloogia juht Jaak Laineste said oma valdkonna projekte hindama just selle nimekirja kaudu.

Kuna hinnatavad projektid on unikaalsed, siis ei saa 100protsendiliselt ettevalmistatud olla ükski ekspert. Sellega seoses eksisteerib ekspertide palkamisel alati risk, et projekte satuvad hindama inimesed, kelle pädevusvaldkond ei kattu projektide temaatikaga, möönis Täks. Seda kardavad ka eksperdid ise.

?Mulle esitatud projektide spetsiifika langes väga suurel määral kokku minu teadmistega ja ühegi projektiga ei tekkinud tunnet, et tegemist on minu jaoks mõistetamatu ja arusaamatu tegevusega,? kinnitas Täks.

Hindajalt nõutakse ka akadeemilist kraadi. Kuna aga kõrgema kraadiga inimesi ei pruugi alati piisavalt jätkuda, piisavab ka madalamast haridusest, kui on piisav töökogemus ette nädiata, rääkis Laineste.

Hindajatele maksab Euroopa Komisjon kinni sõidu Brüsselisse ja tagasi. Iga päeva kohta makstakse kindlat päevaraha, mis katavad söömis- ja majutuskulud. Lisaks sellele makstakse ekspertidele töötasu iga hõivatud päeva eest.

Professionaalsed hindajad on sellised, kes põhiliselt sellest elatuvad, neil on kohapeal tutvusi ja neid kutsutakse igasugustele hindamistele pea iga kuu, rääkis Laineste.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing