Majanduse ja tööhõive kasv võimaldavad maksu kärpida

Töötukassa nõukogu otsustas reedel, et teeb valitsusele ettepaneku alandada töötuskindlustusmakse määrasid ? töötajaile seniselt ühelt protsendilt 0,7 protsendipunktini ja tööandjaile 0,5-lt 0,35 protsendipunktini.

Äripäeva meelest peab valitsus kinnitama töötukassa nõukogu ettepandud madalamad maksemäärad.

Seniste maksemääradega on töötukassasse tekkinud liiga suur ülejääk ? 30. septembri seisuga oli varade väärtus 1,33 miljardit krooni. Hoolimata kasvanud hüvitisetaotluste arvust kasvab jääk väljamaksetest kiiremini.

Nõukogu otsus ei ole küll täpselt see, mida toimetus ootas. Meie ettepanek oli vähendada maksemäärasid poole võrra mõlemale ? tööandjaile 0,25%ni ja töötajaile 0,5%ni ?, aga kuna nõukogusse kuuluvad tööandjate ja ametiühingute esindajad oli eespool mainitud maksemäärades ühel nõul, tunnustab neid ka toimetus.

Töötukassas on piisav reserv mitmeks aastaks. Eesti majandusel läheb hästi ja ka prognoosid lähitulevikuks on head . Hõivatute arv on alates 2001. aastast iga aasta protsendi-poolteise võrra suurenenud. Lisaks on rahandusminister Taavi Veskimägi lubanud töötutele tuleval aastal 6600 uut töökohta. Suurenev tööhõive vähendab ?kahju?, mida töötukassale toob maksumäära alandamine.

Kõik need on piisavalt tugevad argumendid, mis peaksid veenma ka valitsust langetama töötuskindlustusmakse määrasid.

Ometi hääletas nõukogu esimees Marko Pomerants reedel ettepaneku vastu ning kinnitas, et ka valitsus ei toeta madalamaid maksemäärasid.

Pomerants põhjendas oma seisukohta vajadusega langetada tuleval aastal tulumaksumäära. Nimelt on valitsus tuleva aasta riigieelarve tulude poolel arvestanud ka töötukassa rahaga. Töötukassa laekumiste vähenemisel tuleks ministri sõnul hakata kuskilt kokku tõmbama kulutusi, näiteks kärpima palgatõusu või vähem teid ehitama (EPL, 23.10.).

Tööandjate ja ametiühingute esindajad ei olnud rahul Pomerantsi põhjendustega. Ka meie ei ole kuidagi nõus ministri seletusega. Tulumaksureformi ja töötuskindlustuse ühte patta panemine on põhjendamatu ? töötuskindlustus arvestatakse töötajate brutopalgalt, tulumaksumäära 2%-line vähendus ega maksuvaba miinimumi tõus ei mõjuta töötuskindlustusmakse laekumisi.

Riigieelarve tulude poole kohendamine töötukassa reservidega annab tulemuse vaid paberil ? seda raha ei saa kasutada riigi kulude katmisel. Seega on 2005. aasta aasta riigieelarve eelnõu sisuliselt puudujäägiga.

Olime töötukassa loomise suhtes skeptilised. Nägime ette, et see hakkab ettevõtlusest välja tõmbama suuri summasid, millele leiaks majanduses targemat rakendust. Nii ongi juhtunud. Ka meie halvimad aimdused on täitunud ? valitsus manipuleerib töötukassa reserviga vastavalt oma vajadustele.

Täna on siiski ebareaalne nõuda töötukassa sulgemist ? süsteem toimib ja on osutunud kindlustatuile mugavaks.

Valitsus peab aga töötukassa varad rahule jätma ning alandama töötuskindlustusmakse määrasid. Tuleva aasta riigieelarve tasakaalu viimiseks on muud vahendid, eeskätt Pomerantsi mainitud kulude kokkutõmbamine.

Autor: ÄP