Väikelinnades arendatakse kortermaju ja uuselamurajoone

Liiga suur erinevus vana elamispinna ja uusehitise hinna vahel on seni pidurdanud kinnisvaraarendust väljaspool suurlinnasid. Rekordmadalad intressimäärad ning elanike suurenenud sissetulek on loonud hea pinnase elamispindade hindade tõusuks, mille tulemusena on käärid vana ja uue hinnas vähenenud.

Viimasel paaril aastal on näiteks Haapsalus, Rakveres, Viljandis, Paides, Raplas jt maakonnakeskustes tüüpkorterite hinnad kerkinud kuni 40% aastas.

Suure hüppe põhjuseks on senised madalad hinnatasemed. Kuna hinnad on juba sadades tuhandetes, siis vaevalt et nii suuri kasvuprotsente enam ette tuleb. Pigem jäävad positiivse majandusolukorra püsides muutused 5?10% piiridesse.

Väiksemates linnades on tavaliselt kinnisvaraarendajaks kohalik ärimees või siis elanikud ise, kes arendavad kinnisvara enda ja sõbra-tuttava tarbeks.

Pealinnast pärit arendajate jaoks on need turud liiga väikese kasumimarginaali ja kõrge riskitasemega. On ette tulnud olukordi, kus kortermaja ehitusega on juba alustatud, kuid huviliste nappuse tõttu on projekt seisma pandud, paremat aega ootama.

Enamik eestlasi unistab ikka oma majast. Kui rahakott võimaldab, siis eelistatakse korterist oma aiaga eramusse kolida. Loomulikult on ka neid, kes eramus elada ei taha, sest sellega kaasnevad lisakohustused.

Viljandi linna Uueveski piirkonda on kerkinud väike uuselamurajoon, kus linn müüs hoonestusõiguse, ehitusfirma leidis huvilised ja püstitas elamud.

Väiksemates piirkondades käib kinnisvaraarendus enamasti tellimuse alusel, ehk siis enne ehituse algust on omanik objektile juba leitud. Suur osa uusehitisi valmib omatarbeks.

Soodne eluasemelaen on turgutanud kinnisvaraturgu ka Ida-Virumaal, aktiivsemad ja perspektiivikamad piirkonnad on Narva, Jõhvi, Toila, Sillamäe ja Narva-Jõesuu.

Aktiivne elamumaa arendus on käimas Toila valla territooriumil. Karuväravate juures paikevas ligi 40 krundist koosnevas uusasumis on kõikidele maatükkidele omanikud leitud. Toila alevikus valmib Liiva tänava jätkuna 19 krundist koosnev eramurajoon, kus kommunikatsioonidega varustatud 1600?1900 ruutmeetri suurused krundid on 250 000kroonise müügihinnaga.

Üha kasvav nõudlus elamispindade järele on taas ellu äratanud paljud nõukogude aja lõpus seisma jäänud majakarbid.

Pooleliolev karp võimaldab arendajal ehitushinna pealt kokku hoida, mis omakorda tähendab madalamat müügihinda.

Rakveres Pagusool viidi paar aastat tagasi lõpuni aastaid tühjana seisnud kortermajakarbi ehitus ning varsti on valmimas teine samalaadne. Ostja soovi kohaselt viimistletud 3- ja 4-toalised korterid maksavad Pagusoo 3 kortermajas vaid 7500 kr/m2. Lisaks on Rakveres Pikal tänaval uue kasutusotstarbe kortermajana leidnud algselt äripindadeks kavandatud hoone.

Ka Paides Tööstuse tänaval on käibesse võetud nõukogudeaegne tühi majakarp, kuhu on võimalik osta ilma siseviimistluseta 3- ja 4-toalisi kortereid vastavalt 195 000 ja 245 000 krooni eest. Ühe- ja kahetoalisi kortereid on võimalik üürile võtta 400 krooni eest kuus, kuid siis tuleb üürnikul siseviimistlus enda rahaga teha.

Uute kortermajade arendamine on hoo sisse saanud ka kuurortlinnas Haapsalus. 2005. aasta kevad-suvel peaks valmima kaks uut kortermaja Lahe ja Karja tänaval, kus kokku kaheksa korterit hinnaga 740 000?1 060 000 krooni. Lisaks planeeritakse rekonstrueerida mitu olemasolevat hoonet.

Nagu kinnisvara puhul ikka, on määrava tähtsusega asukoht. Rapla linna Männi tänavale kerkis 2003. aasta lõpus üle pika aja uus kortermaja. Kehva asukoha ja kohalike jaoks liiga kõrge hinna tõttu ei ole korterite müügiedu vastanud ootustele.

Sellise olukorraga nagu Tallinnas, kus enne ehitustegevuse algust on kõik korterid juba müüdud, ei saa väikelinna arendaja arvestada. Keskmisest varakamate klientide arv on kohapeal väike ning pealinnast tulevaid suvitajaid või välismaalasi meelitavad peamiselt mereäärsed piirkonnad ? seega kujuneb müügiperiood keskmisest pikemaks. Miljonile kroonile lähenev müügihind paneb enamiku kliente korteri asemel maja kasuks otsustama.

Autor: Ülle Tamm