Aktsiaseltse ootab dividendide sundkorras väljamaksmine

Kohustust aitab vältida vaid kahe kolmandiku häälteenamusega otsus aktsionäride üldkoosolekul. Praegu käivad justiitsministeeriumil läbirääkimised Kaubandus-Tööstuskojaga täpsete tingimuste üle, uus äriseadustik peaks Riigikokku jõudma veel sel aastal ning kehtima hakkab see säte tõenäoliselt 2006. aastast.

Kevadel ei tahtnud Kaubandus-Tööstuskoja majanduspoliitika ja õigusosakonna juhataja Reet Teder veel selle nõudega leppida, kuid nüüdseks on asutud justiitsiministeeriumiga läbirääkimistele tingimuste osas. ?Riigi tahe paistis olevat sedavõrd kõigutamatu,? sõnas Teder.

Tema sõnul on peamiseks vaidlusküsimuseks määr, kui palju läheks sundjagamisele. ?Sundkorras jaotamisele minev määr ei tohiks koos maksudega ületada 33% ehk määr ise võiks olla 20%,? ütles Teder, tutvustades ettevõtjate seisukohti.

Justiitsministeerium pakkus esialgu välja kohustuse maksta dividendidena välja 50% jaotamiskõlbulikust kasumist, sellele oleks lisandunud veel maksud. Tederi hinnangul oleks selline süsteem olnud absurdne ja toonud kaasa paljude äriühingute pankroti. ?Seda on nüüdseks aktsepteerinud ka valitsus,? lisas ta.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Urmas Volensi sõnul aga ei ole mõttekas väga palju esialgset nõuet vähendada. ?Ma kujutan ette, et minnes määraga alla ühe kolmandiku on muudatuse toime pigem näilik,? rääkis ta.

Kaubandus-Tööstuskoda esitas ministeeriumile ettepaneku uurida ka statistikat, kui palju maksavad ettevõtted praegu dividende ning teha otsus lähtuvalt sellest.

Justiitsministeeriumi põhjendab kasumi sundjaotust vajadusega kaitsta väikeaktsionäre, mis omakorda oleks kasulik Eesti majandusele üldiselt, julgustades inimesi investeerima.

Varem on sellele ideele toetust avaldanud ka investeerimispanga LHV omanik Rain Lõhmus.

Teder ei näe aga selliseks sammuks põletavat vajadust. ?Väikeaktsionärid ei ole meie poole pöördunud probleemidega, et praegune olukord neid ei rahulda,? rääkis ta, samas märkis ta, et kohtutes sellesisulisi vaidlusi siiski on.

Mitmes punktis on tänaseks ka kokku lepitud. Esialgu oli aktsionäride häälte hulk, mis võimaldab loobuda dividendi maksmisest, riigi poolt pakutud kolm neljandikku. Praeguseks on see Tederi sõnul kaks kolmandikku.

Eelnõusse kirjutati ka sisse, et dividendide väljamaksmise otsus ei tohi halvendada ettevõtte majanduslikku olukorda. ?Kasumi jaotamine ei või takistada äriühingu arengut,? lausus Teder.

Samuti lisati punkt, mis sõnastab selgelt, et sundjaotus kehtiks ainult tulevastele perioodidele ning jätab puutumata senise jaotamata kasumi.

Juurde kirjutati ka piirav tingimus, mis sätestab, et laiali jagatav summa, ei tohi ületada 5% omakapitalist.

Minu esimene kommentaar on, et kui seadus vastu võetakse, siis tuleb seda täita. See on huvitav lähenemine, et Riigikogu 101 inimest teavad paremini kui ettevõtete omanikud ja nõukogud. Mina arvan, et väikeaktsionäride kaitseks on ka teisi võimalusi. Üks on aktsionäridevahelised lepingud. On ju ettevõttel raskemaid aegu ja kergemaid, teatud hetkel ongi ettevõttel kasulik välja maksta dividende. Samas teatavatel hetkedel on mõtet areneda. Üldiselt on see halb signaal.

See on räige jõuline ettekirjutus ettevõtetele ja ärikeskkonnale, mis ei ole põhjendatud. Mingil perioodil võib olla vajalik rohkem ettevõttesse investeerida ja dividende mitte välja maksta. Alati on investoritel ju valida, kuhu ja kui palju investeerida. Mina pooldaksin vabaturumajandust, kus ettekirjutusi on võimalikult vähe ja turg reguleerib ennast ise.