Kõrged naftahinnad võivad ka kasu tuua

Bradford DeLong 26. oktoober 2004, 00:00

Ülipikas perspektiivis ei ole sugugi selge, kas kõrged naftahinnad oma maailmale tervikuna kahjulikud. Kui kõrged naftahinnad oleksid maksude tulemus, mis jaotataks pärast kogumist taas laiali naftakasutajate vahel, oleksid nad selgelt head.

Kesksuvel ületasid maailma naftahinnad 40 dollarit barrelist ja on sestsaadik kerkinud üle 50 dollari barrelist. Tänased naftahinnad on siiski vaid kahe kolmandiku tasemel tipptasemest, milleni nad tõusid 1979. aasta Iraani revolutsiooni ajal ning üldiselt oodatakse naftahindade püsimajäämist umbes 45 dollaril barrelist.

Praegused kõrged naftahinnad on teinud analüütikute majanduskasvuprognoosid ettevaatlikuks. USA majandusanalüütik Allen Sinai kinnitab, et naftahinnad jäävad kõrgeks ning see aeglustab majanduskasvu ja võib viia inflatsiooni tõusuni. Sinai hinnangul on kõrgemad naftahinnad suurim risk alates börsimulli lõhkemisest 2000.?2001. aastal. Seda arvamust jagavad paljud. Kui nafta hind püsib 40 dollaril barrelist, ei avalda see praktiliselt mingit mõju lühiajalisele maailma SKP kasvule. Kuid kui nafta hind jääb 60 dollari juurde barrelist, võib arvata, et kõik SKP kasvuprognoosid vähenevad 1% võrra aastas.

Kõrged naftahinnad ähvardavad aeglustada ka pikemaajalist tootlikkuse kasvu. Kui naftahinnad on kõrged ja seejuures ebapüsivad, investeerivad firmad vähem tootlikkuse kasvatamisse ja rohkem paindlikku energiakasutusse.

Kui nafta hind on 40 dollarit barrelist, võime arvestada, et naftahinnad vähendavad maailma pikaajalist võimalikku majanduskasvu 0,1% aastas. Kui barrel maksab 60 dollarit, võib oodata, et maailma pikaajaline võimalik kasv aeglustub umbes 0,3% aastas. Enamike maailmamajandust tabavate ?okkide puhul võib oodata, et keskpangad astuvad samme nende mõju vähendamiseks. Kui investeerijad muutuvad ettevaatlikuks, eeldame, et Föderaalreserv (USA keskpank), Euroopa Keskpank ja teised keskpangad langetavad intressimäärasid, et investeerimist ergutada. Kui tarbijad kukuvad prassima, ootame omakorda, et keskpangad tõstavad intressimäärasid, et jahutada ehituskulusid ning vabastada ressursid, mis on vajalikud inflatsiooni takistamiseks.

Kuid nafta hinna kerkimisel see loogika ei tööta. Kuigi kõrged naftahinnad näivad äritegevusele peale pandud maksuna, mis vähendab üldist nõudlust, siis nad samal ajal ka suurendavad inflatsiooni. Vähenenud nõudlusele reageerivad keskpangad intressimäärade langetamisega ja kõrgemale inflatsiooniprognoosile intressimäärade tõstmisega. Et aga kõrged naftahinnad ühtaegu langetavad nõudlust ja suurendavad inflatsiooni, ei tee keskpangad suurt midagi. Seega mõjutavad naftahinnad majandust, ilma et keskpangad püüaksid sekkuda.

Enamikus maksudes peitub lisakoormus ? kulu on suurem kui saadud tulu, sest võimalike maksumaksjate hordid püüavad maksudest kõrvale hiilida. Naftamaks sellist lisakulu kaasa ei too, vaid annab hoopis lisatulu. Energiasäästlikumale transpordile üleminek vähendab ummikuid. Katsed energia kokkuhoiu abil kulusid kärpida vähendavad reostust. Kui nafta aseainete hind tõuseb, soodustab see alternatiivsete energiatehnoloogiate arenguks vajalikke uuringuid ? ja nende uuringutega on hädasti tarvis tegeleda, kui me tahame lahendada globaalse kliimamuutuse probleemi.

Hästi läbimõeldud maks naftale vähendaks ka nõudlust. Ja see kahandaks omakorda võimalust, et naftavarude kontrollijad saavad ettenägematuid hiigelkasumeid.

© Project Syndicate

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:50
Otsi:

Ava täpsem otsing