Ajastu stiil: tellis ja ümar aken

Maria Rähn 27. oktoober 2004, 00:00

Praegu on väga populaarseks muutunud 60ndatel ja 70ndatel ehitatud eramute ümberehitamine, mida ehitati silikaat- või puitsõrestikku ning tellis- või laudvoodrit kasutades.

Esimeseks etapiks enne suuremat kapitaalremonti on pöördumine projekteerimisfirmasse. Tihti teevad need asutused ära ka suure osa ehitusliku külje pealt vaadeldavast sisekujundajatööst.

Arinco Projektbüroo OÜ ahitekt Juta Kiisk selgitas, et summa oleneb paljudest erinevatest asjadest, näiteks kas või sellest, kas tasu arvestatakse koos materjali otsimisega või ilma. ?Aga kindlasti ei tasu hakata isetegevuse korras asju lahendama, sest on ette tulnud olukordi, kus teisel korrusel on ahi, esimeselt võetakse mingi sein ära ja ahi kukub esimesele korrusele,? jutustas Kiisk. ?See on muidugi ekstreemne näide, aga ahjud võivad hakata ka näiteks pragunema.? Tuleb vaadata, et stiil jääks mõistlikkuse piiridesse: kui üks korrus pole suure avara ruumina ehitatud, siis seda suure tõenäosusega ei saa ka.

Tavaliselt tahetakse Kiiski sõnade kohaselt ümber teha aknad. ?Aga tegelikult võiks ikka jälgida, et kui on ette nähtud mingid aknad, siis rikub imeliku kujuga isetegevus ära fassaadi ja stiili,?arvas Kiisk. ?Ümmargune jäägu ikka ümmarguseks.?

AB Riho Jagomägi OÜ arhitekt Riho Jagomägi väitel võib aknaid ümber teha küll, aga stiili tuleb muidugi silmas pidada.

?Iga stiili puhul on võimalik teha suuremaid ja väiksemaid aknaid,? selgitas Jagomägi. ?Kõik tuleb lihtsalt korralikult läbi kaaluda.?

?Mõnedel kõne all olevatel majadel pole omal ajal paigaldatud aknad isegi veel läbi,? rääkis Kiisk. ?Sellisel juhul võiks vanad aknad alles jätta ja lihtsalt ära värvida ning puhastada, sest plastakna iga on tegelikult lühem kui puitakna oma.?

Üheks suurimaks probleemiks vanade eramute puhul on puitkonstruktsioonide mädanemine. Jagomägi sõnul on tihti viimistluse alla pandud ilma tuulutusvahedeta tõrvapapikiht, kuhu vahele on aastate kaupa kogunenud kondentsvesi, mis mädandab puitkonstruktsiooni.

Juta Kiisk selgitas, et tüüpiliselt on välisseinad linnapiirkondades palkseinad. ?Kuna tänavad ju pidevalt tõusevad ning korralikke vihmaveesüsteeme pole, siis on alumised konstruktsiooniosad mädanenud.?

Kindlasti tuleb kapitaalremonti tegema hakates üle vaadata ka maja soojustus ja katus. Tavaliselt on sellistel eramutel eterniitkatused, millest ajahammas on jõunud läbi pureda. ?Sellisel juhul on mõttekas otsida asemele mingi tänapäevane materjal ? plekk, kivi või uue tehnoloogiaga materjal, mis on eterniiditaoline aga täiustatum,? jutustas Kiisk. ?Vanemat sorti eterniit ei kõlba, kuna see on asbesti baasil tehtud ning sealt eralduvad kiud, mis on tervisele väga kahjulikud.?

?Kui inimene ostab võõra maja, siis ta ei tea kunagi mille otsa sattub ? seest on üks, väljast teine ja kokku tuleb kolmas asi,? hoiatab arhitekt heauskset ostjat Juta Kiisk.

Ka arhitekt Riho Jagomägi sõnul tuleb ette olukordi, kus isegi tuleohutuse koha peal on kirjas, et maja on kivist, kuid tegelikult on tellistest vaid vooder ja karkass on puidust.

?Kui inimene ei ole ise maja ehituse juures olnud, ei või ta kunagi kindlalt teada, mis ta sealt saab,? jutustas ka ise sama tüüpi maja omanik Kiisk.

?Minu tuttav ostis maja, mida reklaamiti kivimajana, aga tegelikult oli puitvooder, tellis peal. Võttis siis see inimene alumised read lahti ja alumisi palke praktiliselt polnudki enam,? kirjeldab Kiisk. ?Teinekord saab neid muidugi ka vahetada.?

Vahel ehitatakse konstruktsioonid pärast avamist jälle kinni tagasi, sest pärast lahti võtmist selgub, et mingit seina polegi võimalik lammutada.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing