Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tartu majad

Tiina Kolk 29. oktoober 2004, 00:00

Kus aga asuvad Tartus need majad ja elamugrupid, mis räägivad linna tänasest elust tulevikus, seda uurisin jalutuskäigul mööda Taaralinna ülikooli arhitektilt Martti Preemilt.

Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus, valminud aastal 2002

AS Linnaehitus alustas viis aastat tagasi endise Tartu piimakombinaadi territooriumi arendamist. Kõigepealt rekonstrueeriti ASis Tariprojekt sisearhitekt Uko Künnapi kavandite järgi administratiivhoone Balti Kolled?i ohvitseride elamuks, seejärel lammutati Näituse tänava äärde jäävad lagunenud tootmishooned ning nende asemele ehitati Arhitektuuribüroos Kalle Rõõmus projekteeritud väga mõnusa siseõuega korterelamud. Igal korteril on rõdu, igal esimese korruse korteril on nii hoovi kui ka tänava poole väike kinnine terrassaed. ?Siin on saavutatud privaatse ruumi ja avaliku ruumi paras vahekord. Eriti esimese korruse elanikel on samasugused mugavused, kui on tavalise üksikelamu omanikul ? võimalus otse õue astuda. Osa ülemisi kortereid on läbi kahe korruse ja neil on omakorda suured katuseterrassid.

Siin on suurepäraselt õnnestunud tööstusterritooriumi renoveerimine väga heas asukohas. Kõrvale, teisele poole tänavat jääb Tartu kõige hinnatum linnaosa ? Tähtvere. Uus keskkond on märkamatult lülitatud juba toimivasse, uus ei destruktureeri vana, vaid täiendab seda. Selle ansambli näol on roheline linnaosa leidnud endale ilusa piirde,? kiidab arendajat Martti Preem.

Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus, valminud aastal 2004

Endisele nurgatagusele jõeäärealale annavad tänapäevase ilme lihtsad valged kuubikud.

Huvitav akende jaotus ja värvilised ruudud ilmestavad ansamblit.

Piirkonnale loovad lisaväärtust saja-aastased puud.

Arhitekt Jelena Beljajeva RTG projekteerimisbüroo

?Niisuguse kvaliteediga Tartu Maja raudbetoonpaneelidest ehitatud elamule ei saa mitte midagi ette heita, ei ehitustehnoloogiliselt ega sisestruktuuris ? ütleb Martti Preem.

Nende kolmekorruseliste majadega, mille igal korteril on kas rõdu või prantsuse rõdu, on püütud Annelinna ka väiksemat mastaapi tuua.

Martti Preem meenutab, kuidas 1980. aastatel hakati väljakujunenud, suurte 2000?3000ruutmeetriste eestiaegsete kruntidega aedlinna tihendama. Tammelinna murti rida tänavaid ja hakati ehitama ridamaju. Varasem elukeskkond on säilinud vaid paaris Tamme staadioni taguses kvartalis Väike-Kaare ja Kungla tänava piirkonnas.

Ühe räämas pargijupi serva projekteeris 1988. aastal, tookord Eesti Ehitusmälestistes vanemarhitektina töötanud Martti Preem kombineeritud maja, mille keskel on kolm ridaelamusektsiooni, otstes korterid ? esimesel korrusel kaks, teisel kaks läbi kahe korruse ulatuvat eluaset.

?Maja on oma ajastu laps,? tõdeb arhitekt, ?kuid ka siin on eramaja mugavused kõrvuti kortermaja ökonoomsuse ja kontrollitusega.?

Igal korteril on oma garaa?, ridaelamus ka saun, otsaplokis on nelja korteri peale saun.

Hoone ees on avalik pargiala (mis nüüd on heakorrastatud) ja maja taha jääb väike, õhtupäikesepoolne ühisaed.

Kaheteistkümnes korter selles grupis paikneb maja otsas omaette eramuna, aga on ikkagi osa terviklikust ansamblist. Niisugune elamu sobib hästi väljakujunenud aedlinna miljöösse.

Tänu sellele, et omaaegset Tartut ümbritses kaheksa mõisat, ongi linn jäänud kompaktseks. Täna on Ropka mõisa keskus, mille peahoone on pärit 18. sajandist ja teenijate elumaja on valminud 1912. aastal, kenasti renoveeritud, kuigi vahepeal rippus nende majade kohal lammutuskirves. Ometi õnnestus muinsuskaitsel linnaisade pead keerata ja siis lubati elumajja restaureerimisfirmade töötajatele kortereid ehitada.

Martti Preem koostas renoveerimisprojekti ja 1992. aastal valmis seitse nüüdisaegse korteriga ilus juugendmaja.

Ka mõisahoone, milles praegu asub hambakliinik Dentes, on taastatud oma täies ilus.

1996. aastal projekteeris sellele territooriumile Martti Preem Dentese töötajatele elamu, mille kolmel korrusel asub üheksa korterit ja kummaski otsas on individuaalosa ? oma maja.

?Kuna ümberringi on ajaloolised hooned, siis päris modernset maja siia ehitada ei tahtnud. Lähtusin 1920. aastate postmodernistlikust kujundusest,? kommenteerib arhitekt.

Majade ümber on pargiala, mis areneb edasi kauniks linnapargiks. Endine Ropka mõis on kujunemas (praegu renoveeritakse veel teisi mõisahooneid kortermajadeks) ilusaks ja terviklikuks elukeskkonnaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:47
Otsi:

Ava täpsem otsing