Eesti avariiohtluim teelõik Ida-Virumaal

?Eesti teedel on kohti, kuhu liiklusõnnetused koonduvad mitmel aastal järjest, ja ka selliseid, mis on avariirohked vaid lühemal ajaperioodil, näiteks enne plaanitavat suuremat teeremonti, suuremate liikluskorralduslike muudatuste ajal jne,? selgitab maanteeameti analüüsi- ja infobüroo juhataja Sirje Lilleorg. Tema sõnul kujunes mullu kõige ohtlikumaks paarikümne kilomeetri pikkune lõik Tallinna?Narva maanteel Ida-Virumaal, kus toimus ühtekokku 17 liiklusõnnetust, milles sai viga 26 ja hukkus viis inimest.

Suurimateks probleemiallikateks on Lilleoru sõnul kujunenud viimasel ajal värskelt remonditud teelõigud, kus sile teekate ja selge märgistus õhutavad kiirust lisama. Juhtidele tundub teekate esmapilgul niivõrd turvaline, et isegi ohule otseselt viitavaid liikluskorraldusvahendeid ei tunnistata. Kuid pahatihti jääb puudu juhi vilumusest, eriti vihmamärjal teel või lumesajus, ning tagajärjeks on paremal juhul väike plekimõlkimine, halvemal juhul hukkunutega liiklusõnnetus. Üheks selliseks teelõiguks on tänavu olnud Tallinna?Narva maanteel Padaoru ümbrus.

Iga aasta on palju õnnetusi juhtunud ka Tallinna?Narva maantee alguses Maardu külje all, kus ei ole seni veel suudetud lahendada peamiselt Maardu linna inimeste liikumist suvel Maardu järve äärde ja tagasi. Veel on problemaatiline olukord Tallinna ringteel ja Tallinna?Paldiski maanteel, seda just tipptundidel.

?Esimeste suuremate libedustega hilissügisel sagenevad õnnetused Tallinna?Tartu maanteel Ussisoo ümbruses, kus on tehtud küll kõik liikluskeskkonna parandamiseks, aga kui autojuht ise endast ei hooli, ei suuda seda ka maanteeamet,? toob Lilleorg näite.

Kuna 2004. aasta pole veel läbi ja maanteeamet alles kogub selle aasta andmeid, pole tänavuse aasta kohta kokkuvõtet veel tehtud. 2003. aastal registreeriti aga Eesti maanteedel 507 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 99 inimest. Kõigist Eestis registreeritud õnnetustest moodustasid põhi- ja tugimaanteedel toimunud õnnetused 26%, neis hukkunud aga 60%. Avariide loetelust leiab mitmeid väiksemaid, kuni 10 km pikkuseid lõike, kus mullu toimus vähemalt neli inimkannatanutega liiklusõnnetust. Neid lõike, kus avariioht keskmisest sagedasem, on aga mitmeid.

Ülekaalus talvise aja õnnetused, kus tee oli veel kestvast või äsja lõppenud lumesajust lörtsine. Kahest suvisest õnnetusest ühe põhjustas purjus pea ja teise kulunud rehv.

Põhjused: teelõik on kurviline, on kohti, kuhu talvine päike kunagi ei paista ja sõidujäljed kipuvad kiiresti jäätuma. Tee on kohati merele väga lähedal, lisaks puhub kaldapealsel enamasti tugev tuul. Kurvilisel teel tekib juhil sageli vahetult pärast ühe kurvi läbimist soov eessõitjast mööduda, selle ohutut sooritamist takistab aga uus kurv. Maanteeameti planeeringute osakonna spetsialistide hinnangul on kogu teelõik Rannust Purtseni liiklusohtlik.

Ülekaalus on õnnetused jalakäijatega ja jalgratturitega (8 õnnetust, 4 hukkunut), pigem pimedal ajal ja talveperioodil. Neli õnnetuse põhjustanud sõidukijuhti oli alkoholijoobes. Kahel juhul lahkus sõidukijuht pärast jalakäija surnuks sõitmist sündmuskohalt.

Põhjused: teelõigu 143.?157. km paigaldati 2002. a uus kate, mis aga tekitas sõidukijuhtides soovi lubatust kiiremini sõita ja talveoludes möödasõitudega riskida. Teelõik Jõhvi ja Kukruse vahel on juba aastaid olnud üks kõige liiklusohtlikumaid kohti Eestis. Lõigul on suur liiklustihedus, lisaks asub seal bussipeatus. Probleeme tekitavad hullumeelsed kihutajad ja pimedal ajal helkurita liikuvad jalakäijad. Ristmikke ja teelesõite on raske tajuda.

Sagedased on õnnetused busside ja suurte raskeveokitega, mille juhtidel esineb raskusi tiheda liiklusega teel ilma- ja teeoludele vastava kiiruse valikuga.

?Teelõigu rekonstrueerimise teeb keerukaks ja kalliks tee alla jäävate endiste kaevanduskäikude täitmine. Omal ajal need küll täideti, kuid ei arvestatud tänase liiklustihedusega. Nüüd kipub tee vajuma,? selgitab olukorra tõsidust maanteeameti analüüsi- ja infobüroo juhataja Sirje Lilleorg ja lisab, et aktiivse ehitustegevusega alustatakse 2006. aastal.

Õnnetused erinevat liiki, enamasti toimunud valge ajal ja suveperioodil, mil käib vilgas tegevus teeäärses suvilarajoonis.

Põhjused: tee on seal ka väga kurviline. Viru teedevalitsuse liiklusohutuse peaspetsialisti Raigo Kuldmaa sõnul võiks see lõik olla Eesti liikluskultuurituse näidislõik. ?Palju on juhtide seas n-ö vene ruleti viljelejaid, kes hulljulgeid möödasõite sooritavad. Ühtlasi liigub selles rajoonis, eriti õhtuhämaras, palju umbjoobes jalgrattureid, kelle ainsaks orientiiriks on tee telgjoon. Piirkiirust sel lõigul praktiliselt pole.?

Kõik õnnetused, välja arvatud otsasõit jalakäijale, toimusid suveperioodil valge ajal ja kuival teel.

Põhjused: väga tiheda liiklusega maanteel muutuvad üha ohtlikumaks möödasõidud, eriti kurvides.

Harju teedevalitsuse liiklusohutuse osakonna juhataja Kaljo Kaldami sõnul õhutab juhte kiirust lisama teelõigul olev väga lauge, peaaegu sirge ning esmapilgul ohutu kurv, raadiusega üle 1000 meetri, kus on kerge auto üle juhitavust kaotada. ?Teekattel on hoiatusjooned, aga juhid neid tõenäoliselt ei jälgi,? lisab Kaldam.

Eriti õnnetusterohked olid 2003. aasta lõpukuud, mistõttu tasuks sellel teelõigul olla tähelepanelik ka sel aastal. Kaks hukkunutega õnnetust juhtusid mõlemad lumesajus ja lörtsisel teel.

Põhjused: ühest põhjust on Harju teedevalitsuse liiklusohutuse peaspetsialisti Arvo Kipsi hinnangul peaaegu võimatu välja tuua, eriti talvel, mil iga juhi tehtud valearvestus või -otsus võimendub ja võib kaasa tuua üliraskeid tagajärgi. Just möödasõidud on talvel suure liiklustihedusega teel peamised ohuallikad.

Neli inimest sai vigastada sõiduauto kokkupõrkes põdraga. Kuigi teel oli sellekohane hoiatusmärk, jäi see juhil ilmselt tähele panemata. Metsloomade aktiivne liikumine piirkonnas on Tartu teedevalitsuse liiklusohutuse peaspetsialisti Arnold Naritsa hinnangul ka põhjuseks, miks ei ole Jõgeva maakonna piires sellel teel suvekuudel lubatud piirkiirust tõstetud. Adavere asula ümbrus (km 118?119) tingib intensiivse jalakäijate liikumise teel ja sellest tulenevalt ka sagedasemad õnnetused jalakäijatega.

Eriti õnnetusterohke oli november kokku viie õnnetusega. Valdavalt sõidukite teelt väljasõidud ja omavahelised kokkupõrked.

Põhjused: kõige liiklusohtlikum koht on 199.?200. km, kus registreeriti aasta jooksul neli õnnetust. Tegemist on mäest alla laskuva kurviga, mille läbimine nõuab lörtsis ja lumesajus erilist ettevaatlikkust ja kogemust. Suvel parandati lõigul teekatet ja paigaldati uued põrkepiirded ning helkivad teekattetähised. Sellest hoolimata toimus seal novembris jälle kolm õnnetust, kõik Otepää ristmikul.

Lisaks torkab õnnetuste puhul silma madal liikluskultuur ? palju on purjus juhte, kiirusepiirangutest ei peeta kinni.

Mitmed kohad on muutunud turvalisemaks pärast tee parandamist või rekonstrueerimist.

Ülekaalus sügistalvised õnnetused.

Põhjused: Tartu teedevalitsuse liiklusohutusosakonna juhataja Andrus Prüki sõnul on probleemiks intensiivne liiklus Tartu ja Elva vahel esmajoones tipptundidel tööpäeva alguses ja lõpus. Sagenevad sõidukitele tagant otsasõidud ja õnnetused jalakäijatega.

Põhjused: ülekaalus teelt väljasõidud asulavälisel teelõigul kas üleväsinult, ebakaines olekus või enda võimeid üle hinnates ning kokkupõrked kas alkoholijoobes või muidu hooletute jalgratturitega Türi linnas.

Varasematel aastatel on õnnetused koondunud Vääna-Posti ristmikule (18,4. km) ja sellele järgnevale teelõigule. Ristmik paikneb väikese raadiusega kurvis, kus on nähtavus piiratud. Mullu koondus aga enamik õnnetustest Keila ümbrusesse (24.?27. km), kus suurim probleem jätkuvalt juhtide endi hooletus. Kaljo Kaldam peab eelmärgituist ohtlikumaks hoopis kurvilist teelõiku 36.?40. km ja seal asuvat raudteeülesõidukohta.

Püsiv liiklusõnnetuste koondumiskoht on Jüri liiklussõlmes (10,8.?11,4. km), kuigi vahetult ristmikul (11,3. km) pole raskeid õnnetusi olnud.

Põhjused: liiklusega on seal probleeme eelkõige hommikutundidel, kui ooteaeg ristmiku ületamiseks ja edasisõiduks pikaks venib. Paraku on ristmik ka ebaülevaatliku plaanilahendusega, kuid juba on seal alustatud ringristmiku ehitusega.

Madala liikluskultuuriga paistab silma ka Tallinna?Rapla maantee ristmik Luigel (18,5.?19,2. km), kus mõnikord tuleb hommikul seista järjekorras kümmekond minutit.

Ülekaalus sügistalvised õnnetused. Kolm õnnetust juhtus 27.?28. kilomeetril. Esines nii teelt väljasõite kui ka sõidukite omavahelisi kokkupõrkeid. Viiest õnnetusest neli toimus pimedal ajal. Purjus juhid põhjustasid kaks liiklusõnnetust.

Probleem on madalas liikluskultuuris. Viiest õnnetusest kolm toimus purjus juhi süül. Kui võrrelda üldist turvavarustuse kasutust, on sellel lõigul erakordselt paljudel kannatanutel olnud turvavöö lahti.

Tee kõige ohtlikumaks lõiguks peab Kaldam siiski Lehola ümbrust, 7.?8. km. Seal on võimalik ohutust suurendada hoiatusmärkide panekuga ja edaspidi tee ümberehitamisega.

Suure liiklustihedusega lõik, mida kasutavad Jõgevalt Tartusse tööle ruttajad, ootab juba mitu aastat renoveerimistöid. Tartu teedevalitsuse liiklusohutusosakonna juhataja Andrus Prüki sõnul on plaanis rajada eraldi kergliiklustee Saadjärveni.

Põhjused: kolmekilomeetrine lõik 35,5. kuni 38,5. km piirneb ühelt küljelt madala pinnasega maamassiiviga ja osaliselt jääb kõrge metsa vahele. See tingib varase libeduse tekke.

Mõnevõrra ohtlikum on Luunja ristmiku ümbrus (10,6. km), kus on lubatud sõidukiirust küll piiratud, aga sellest ei taheta kinni pidada. Palju jalakäijaid ja jalgrattureid, kannatanutest kolm olid sõiduteel liikunud jalgratturid.

Allikas: www.mnt.ee

Autor: Mart Siilivask