Kerry vandus Bushile alla

Kaalukeeleks said seekord Ohio osariigi valijameeste hääled, samal ajal kui Ameerika rahva enamus toetas Bushi ning vabariiklasi saatis edu ka paralleelselt toimunud USA Senati ja Esindajatekoja valimistel.

Kui enamik hääli oli loetud, oli Bushil 254 ja Kerryl 252 valijamehe toetus. Ohio 20 häält aidanuks ületada võiduks vajaliku 270 valijamehe künnise.

Kerry ei kiirustanud end aga kaotajaks tunnistama, ehkki Bushil oli Ohios rohkem hääli ning Valge Maja kuulutas juba presidendi jätkamist. Lõpuks, kui Eestis näitas kell juba seitset õhtul, teatas CNN John Kerry telefonikõnest George Bushile, kus ta õnnitles Bushi valimiste võitmise puhul.

Teistest olulisematest osariikidest võitis Bush selgelt Floridas, mis oli kaalukeeleks neli aastat tagasi. Kerry omakorda Pennsylvanias. Üldiselt hääletasid ameeriklased täpselt nii nagu eelmistel valimistel, hoolimata viimase nelja aasta dramaatilistest sündmustest ? 11. septembri terrorirünnakutest, sõjast Afganistanis ja Iraagis, börsimulli lõhkemisest, nafta hinna hüppelisest tõusust ning kõigi aegade kõige kulukamast presidendivalimiste kampaaniast.

51% valijatest ehk 58,4 miljonit ameeriklast andis oma hääle George W. Bushile, 54,8 miljonit ehk 48% John Kerryle. Eelmistel valimistel aastal 2000 võitis Bush tänu valijameeste häältele, rahva enamuse toetust tal ei olnud. Valijate jaoks olid olulisemad teemad terrorismioht, Iraagi sõda, moraalsed väärtused ja majandus. Terrorismiohtu tähtsustanud valijad eelistasid Bushi jätkamist, majanduse alal eelistati Kerryt.

Euroopas oli Bushi tõenäoline tagasivalimine eile uudiseks, mida kuulda ei loodetud. Paljudes riikides, nagu Saksamaa ja Prantsusmaa, eelistanuks poliitikud ning avalik arvamus USA presidenditoolil näha John Kerryt, kes oma valimiskampaanias toonitas vajadust USA ja Euroopa suhete parandamiseks.

Seevastu Jaapanis ja Iisraelis tunti kergendust ning Bushi jätkamist on toetanud ka Venemaa president Vladimir Putin.

Bushi tagasivalimist lootsid ka rahaturud, kus tema joont peeti ettevõtlusele soodsamaks. Bush on lubanud püsivaks muuta oma esimese valitsemisperioodi maksukärped, panna stopp kahjunõuetele firmade vastu ning reformida pensionisüsteem. Analüütikud prognoosisid börsitõusu ja lühiperspektiivis dollari tugevnemist, samuti nafta hinnatõusu jätkumist.

Suurim probleem Bushi teisel ametiajal saab olema rekordiline riigieelarve defitsiit, mis kujutab endast ohtu juba ka maailmamajanduse kasvuväljavaadetele. Septembris lõppenud eelarveaastal küündis USA föderaaleelarve defitsiit 413 miljardile dollarile. Nii Bush kui ka Kerry lubasid defitsiiti poole võrra vähendada, kuid konkreetset kava ei esitanud kumbki.

- Meelik Kattago, Strateegiliste Algatuste Keskuse juht: Ei usu, et Bushi tagasivalimine Eesti arengut mõjutaks. Kõik jätkub nagu siiamaani. Kas president on Bush või keegi teine, ei usu, et seegi kardinaalselt mõjutaks. USA ja teiste demokraatlike riikide puhul ei loe, kes president on, majandus areneb ikka omasoodu. Seda võib öelda alles aastate pärast, mis mõju ühel või teisel presidendil on. Täna ütleme, et Reagan või Thatcher mõjutasid, tol ajal ei osanud seda keegi ütelda.

- Joakim Helenius, Trigon Capitali juht: Suurim hirm on see, kui valimiste tulemus pole selge. Viimased uudised näitavad, et tulemus on olemas. See on peamine, mille pärast turud muret tunnevad. See on hea nii globaalsele turule kui ka Eestile. Kui asja vaadata filosoofilises plaanis, siis on Bush tuntud suurus, kõik teavad, mida temalt oodata, tema puhul on vähem tõenäoline, et tulevad mingid üllatused. Mis võiks põhjustada majandusele kahju. Kui veelgi filosoofilisemaks minna, siis pikas perspektiivis tugevdab praegune tulemus neid inimesi ja gruppe Euroopas, kes toetavad Euroopa integratsiooni. Kuna Bushi ei huvita, mida Euroopas räägitakse. Seni oli Euroopas naiivne arusaamine, et Kerry kuulaks Euroopat enam. Kokku tähendab see, et Euroopa ühineb tugevamini. Ja kui Euroopa läheb suurema integratsiooni teed, peab Eesti siin võtma positsiooni.

- Erkki Raasuke, Hansapank Eesti: Ma ei oska seda kommenteerida. Väga otseseid ja selgeid mõjusid ma ei oska välja tuua. Pigem ootaks praeguste protsesside jätkumist ilma suuremate muutusteta.

- Linnar Viik, IT-Kolled?i õppejõud: Null. Kuidagi ei mõjuta. Mõju oleneb sellest, kuidas on seotud Euroopa ja USA. Mul paar sõpra lubasid minna eksiili, kui Bush tagasi valitakse. Üks läkski juba Filipiinidele.

Aktsiaturud võtsid Bushi valimisvõidu vastu positiivselt. Dow Jonesi tööstuskeskmine alustas meie aja järgi eile õhtul peaaegu kaheprotsendilise tõusuga.

Valimiste päeval olid veel aga meeleolud heitlikud. Poolteist tundi enne USA aktsiaturgude sulgemist, st pool kolm pärastlõunal sealse aja järgi, hakkasid seni tugevas plussis olnud aktsiahinnad kiiresti kukkuma.

Nimelt tulid teated, et küsitluste kohaselt võib võitjaks osutuda John Kerry. Taoliste kiirete suunamuutuste põhjused on tavaliselt emotsionaalsed. Traditsiooniliselt on arvatud, et vabariiklaste valimisvõit mõjub aktsiaturgudele veidi paremini, ehkki on olnud ka vastupidiseid näiteid.

Osaliselt oli Kerry esialgne edu pigem ettekäändeks, sest aktsiaindeksid olid kerkinud eelneva viie päeva jooksul 3?4 protsenti ning aeg oli küps kasumivõtmiseks.

Hiljem, kui algas häälte lugemine ning õnn liikus pigem Bushi poolele, muutus ka finantsturgude häälestatus.

Euroopa aktsiaturud olid mõõdukas plussis ning USA aktsiaturud alustasid eilset kauplemispäeva ülipositiivselt. Analoogilist mustrit mööda liikus ka kulla hind.

Dollari kurss liikus kuni eilse pärastlõunani kindla suunata, mil sai enam-vähem selgeks, et võitjaks osutus Bush, keda loetakse dollarile pikas perspektiivis veidi halvemaks presidendiks. Dollar langes eile pärastlõunaks 1,28 dollarini euro, mis teeb USD kursiks 12,22 krooni.

Kas 2. novembri öö Washingtonis Ronald Reagani nimelises hoones on George W. Bushi toetajatele võidu- või kaotuspidu? Kell 7 õhtul, kui inimesed kogunevad hästi valvatud hoonesse, ei tea seda veel keegi.

Kohal on Bushi kampaania suurrahastajad, paljud kõrged administratsiooni töötajad, suurfirmade juhid ja ka näiteks avalik-õigusliku televisiooni nõukogu esimees. Palju vabatahtlikke. Ja muidugi sadu välisajakirjanikke. Täna õhtul, kui tulemused selguvad ? kui selguvad ? peaks Bush poodiumile astuma ja kogu maailmale ütlema: ?Me võitsime!?

Alguses on meeleolu vaoshoitud. Inimesed plaksutavad, kui Bushile ennustatakse esialgsete tulemuste põhjal võitu mõnes otsustava tähtsusega osariigis. Kuid kui loetud on vaid 3, 10 või 15 protsenti häältest, ei tähenda see midagi. ?Kõik läheb hästi,? ergutavad naised üksteist tualettruumis.

Suures saalis astuvad aegajalt innustava kõnega üles senaator William Frist ja tema kolleegid ? ning vahepeal lõbustab rahvast kantrilaulja Darryl Worley.

Kõik neli baarmeni joogileti taga on pärit Boliiviast. Ja kõik hääletasid John Kerry poolt. Kuid nad on kenad inimesed ja üks neist valab pärast vestlust mulle ja mu kaaslasele enda kulul välja klaasi ?ampust.

Pahuram on daam, kes pakub koogikesi, millel ilutseb Ameerika lipu värvides vabariiklaste sümbol ? elevant. Ka mina ei tahaks keskööl maiustada vindist parteiseltskonda, kui olen hommikul andnud hääle nende oponendile.

Läbimurre tuleb ühe paiku öösel. Siis teatab Foxi uudistekanal, et Bush on võitnud Ohio, ühe kurikuulsatest ?kiikuvatest? osariikidest, mis annab võitjale 20 valijatekogu häält. Inimesed pressivad ennast suurde saali, mille klaaskatuse all tõuseb melu. Hiiglaslikul ekraanil jooksevad paljulubavad numbrid: Bush on võitnud 269 valijamehe häält ning Kerry 242. Ja võiduks on vaja 270 häält!

Minust vasakul olev härrasmees, 106 aasta vanuse ja 12 000 töötajaga ettevõtte nõukogu esimees ütleb, et nüüd on selge, valimised on läbi.

Aga küsimuseks jääb, kas Bush tuleb? Näha on politseid narkokoeraga, samuti presidendi turvamehi. Kuid tunnid lähevad ja all saalis hakkavad inimesed kustuma. Järjest enam pidulisi algul istub ja siis juba lesib saali põrandal, Bushi ja asepresident Dick Cheney?i toetusplakatite ning kumminuiakujuliste õhupallide all.

Välisajakirjanikud pole üldse rõõmsad: uudist ei ole. Ja olgem ausad, enamik neist ootab ilmselt Kerry võitu. Enamik USA ajakirjanikkegi näib sama ootavat. Seepärast näitab ekraan valimistulemusi Foxi uudistekanalilt, sest see on ainus vabariiklasi toetav kanal. Kell on pool viis öösel, inimesi 400 ringis, pooled neist ajakirjanikud.

Kulminatsioon jääb saabumata. Bushi ei tule. President ei soovi pidada võidukõnet, kuni demokraadid ei ole tunnistanud ennast avalikult kaotajaks.

Äripäeva trükki minemise ajaks oli siiski selge, et Kerry valimiskaotust tunnistav avaldus on tulekul.

Virginias asuvas Kenmore?is on registreeritud umbes 3500 valijat, kellest kella 10ks teisipäeva hommikul olid hääletamas käinud juba 1000.

Koidu ajal lookles valijate saba kaugele valimisjaoskonna ukse taha, üle parkimisplatsi. Ja juba kella 11 paiku ilmub seinale silt, mis teatab, et kleepsud kirjaga ?Mina olen hääletamas käinud? on otsas.

Kiire hommiku põhjuseks on ka see, et USA valimised toimuvad tavakohaselt teisipäeviti. Vaid osa ettevõtteid annab valijatele osa päevast vabaks. ?Automehhaanikul pole mingit valikut,? märgib Robert M. Cardis, Columbia 14. valimisringkonna esimees.

Kenmore?i valimisjaoskonna uksest natuke eemal teevad nii vabariiklased kui ka demokraadid veel valimispäevalgi kampaaniat. Lähemale kui 15 meetrit ei tohi nad valimiskastidele tulla. Kella kolme ajal pärastlõunal hakkavad nad oma toetajate nimekirja alusel helistama halastamatult neile, kes on ennast registreerinud, kuid pole hääletama ilmunud.

Kenmore?i valimisringkonna vabariiklaste esimees Bill Moore usub, et tema partei kandidaat George Bush võidab. Siin hääletavad Bushi poolt paljud Aasia väikeettevõtjad ja India IT-spetsialistid. Moore?i kinnitusel oleks Bushi võit majanduslikult ka eestlaste huvides. ?Bush toetab vabakaubandust, samas kui John Kerry karistab teid töökohtade sisseostmise pärast,? sõnab Moore.

Demokraatide poolt esindab valimisjaoskonna esisel muruplatsil endine raamatukogutöötaja Mimi Gronlund, kes leiab seevastu, et Bush on ülbe kuju, kes on paljud eurooplased USA vastu üles ässitanud. ?Me vajame kedagi, kes maailma ühendaks,? põhjendab Gronlund.

Ka tema töötab vabatahtlikuna, nagu paljud inimesed, kes valimisi läbi viivad ? nii parteide heaks töötajad kui ka need, kes hääletajaid vastu võtvad. Vabatahtlike keskmine vanus on väidetavalt 72 aastat.

USA presidendivalimistel kehtib üldiselt põhimõte ?võitja võtab kõik?. See tähendab, et kui osariigis saab üks kandidaat kas või ühe häälega enamuse, lähevad kõik osariigi hääled talle.

Seepärast räägitakse valimistel ka ?punastest?, ?sinistest? ja ?kiikuvatest? osariikidest. Punased osariigid on need, kus hääletatakse kindlalt vabariiklaste kandidaatide poolt (nt Texas, Virginia), sinised osariigid on demokraatide pärusmaa (Massachusetts, California). On aga osariike, tänavu ligi kümme, kus hääled jagunevad pooleks. Näiteks seekordne võtmeosariik Ohio. Just nendele pööravad valimiskampaaniad põhitähelepanu.

USA valijad ei vali tehniliselt presidenti (ja asepresidenti) otse. Nimetatakse ametisse 538-liikmeline valijameeste kogu, kus igal osariigil on kindel arv valijamehi (kõige rohkem valijamehi, 55, tuleb Californiast).

Valijameeste roll on siiski vaid sümboolne: nad kohtuvad detsembris ja hääletavad nii, nagu valimistulemused kohustavad. Iga osariigi valijamehed peavad hääletama selle kandidaadi poolt, keda valis osariigi enamus.

Kuna USAs pole riiklikku valijate nimekirja, iga valija peab ennast eelnevalt registreerima, teevad parteid jõupingutusi, et kutsuda valijaid üles ennast kirja panema ning siis ka enda poolt hääletama.

Iga osariik otsustab ise, mismoodi valimine tehniliselt toimub. Nt ainuüksi Virginias võib valida viiel moel ? hääletada saab elektroonilisel teel, puuteekraanidel, paberist valimissedelitega, augumasinatega. Üheks huvitavamaks valimistehnikaks on vanad ?kangimasinad?.