Tehnopark on hea äriidee omavalitsustele

Margus Haud 05. november 2004, 00:00

Võimendatuna Euroopa Liidu struktuurirahadest on meil võimalus lahendada paljusid regionaalseid probleeme. Läbimõeldud kinnisvara- ja tööstusarendus on kohalikele omavalitsustele üks trumpe.

Senisest positiivsest kogemusest lähtuvalt annan KOVidele ühe idee: looge eeldused tervikliku tehnopargi arenduseks. Tehnopark on suunitlusest lähtuvalt logistiliselt soodsas asukohas paiknev infrastruktuuri ?toorik?, mille arendaja rajab ning kuhu ta tootjad-jaotajad ja teised huvilised kohale meelitab.

Lugedes KOVide arengukavasid, vaatavad vastu ulatuslikud turismi- ja muud vaba aja veetmise rajatiste ja teenuste arendamise plaanid. Tootmise/tööstuse roll on tagaplaanil. Vaid teenuste pakkumisest jääb tasakaalustatud kohaliku arengu tagamisel väheks. Just aastakümneiks mõeldud investeeringud tootmisse loovad stabiilseks kohalikuks arenguks vajaliku raamistiku. KOVid, kes mõtestavad oma võimalused ses vallas ja suudavad neid kasutada, arenevad teistest oluliselt kiiremini. Riiklikul tasemel peaks olema selge, et tegu on eksporti suurendava ettevõtmisega ja võimalusega mitmekesistada majandust.

Täna infrastruktuuri valmimist tähistav 37 hektaril paiknev Jüri tehnopark loob eeldu-se umbes nelja aastaga 1000 töökoha tekkeks. Juba on müüdud neljandik kruntidest, seejuures oleme osutunud sobivaks mitmele suurele välisfirmale. Nad on toonud siia oma tootmiskeskuse, kasutavad ekspordiks meie logistikavõimalusi. Tootmisest huvitatud välisinvestorid ei tee plaane paariks aastaks, tegu on pikemaks ajaks tulijatega. Nad jäävad siia ka pärast seda, kui Eesti palgatase on oluliselt tõusnud ? nad on sellega arvestanud.

Tehnoparkide kontseptsiooni üks osa on teadmine, et potentsiaalne klient vaatab ringi umbes 300 kilomeetri raadiuses. Seega peab täpselt analüüsima, kuidas end määratleda. Eestis on spetsialiseerumise võimalusi rohkelt.

Üks oluline detail veel: tehnopark iseenesest, eriti mõne suurema linna äärealal, ei pruugi tähendada KOVile tulubaasi suurenemist. Ettevõtete töötajad võivadki jääda käima oma linnakodust tööl asulas. Väikesed vahemaad soosivad seda.

Siit jõuame tagasi terviklikkuse juurde. Soovitan kindlasti arendada tootmisala, nähes ette ka elamupiirkonna. Jüri näitel võin öelda, et tehnopargi rajamisega paralleelselt on alguse saanud plaan ehitada 500 uut kodu kortermajade ja ridaelamutena. See on üks argumentidest potentsiaalsetele investoritele, kuivõrd tähendab suuremat efektiivsust. Mugavam ja ehk odavamgi on see ka töötajatele. Kõrvalefektina tagab selline lähenemine terviklikkuse kogu asula miljöö mõttes: piltlikult öeldes ei vajuta tööstusega ühte äärmusse, vaid osapoolte ees on tervik ning uutes ettevõtetes tööle hakkavad inimesed hoolivad oma elu- ja töökohast.

Tehnopargi arendus annab hea võimaluse avalikult kasutatava infrastruktuuri parendamiseks. Teed, pumplad, tänavavalgustus, elekter, kanalisatsioon ? mitmetel, eriti kiire elamuehitusega piirkondadel on probleeme seniste limiitide ja infrastruktuuri absoluutmahulise või vanuselise ammendumisega. Koostöös arendajaga avaneb võimalus probleemid ületada. Jüris suundus 50miljonilisest koguinvesteeringust 40% teedesse ning valmib uus pumpla kogu aleviku kasutuseks.

Seega näiteks hoogsa elamuarenduse kõrval tasub mõelda, kui terviklik on visioon. Ehk on otstarbekas osa aladest planeerida tootmisele, et piirkonda tekiks mitmekesine ja pikaajaline ettevõtete kobar. Eestis näeksin tehnoparkide potentsiaali eeskätt Narvas, Pärnus, Paldiskis ja Tartus.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:52
Otsi:

Ava täpsem otsing