Toidutööstus saab toetust teadmiste täiendamiseks

Merike Lees 05. november 2004, 00:00

Koolitus- ja nõustamistoetus, ekspordiplaani koostamise ja elluviimise toetus ning ettevõtluse infrastruktuuri arendamise toetus on EASi ettevõtluse valdkonna tugimeetmetest toiduainetööstuse ettevõtetele kõige sobivamad, ütles EASi vanemkonsultant Anu-Maaja Pallok Eesti Toiduainetööstuse Liidu seminaril ELi mõjust toiduainetööstusele.

Palloki sõnul on neis programmides veel ka raha, mida toetusteks välja jagada.

Kõige vähem kitsendatud programm on koolitustoetuse programm. Selle eesmärk on toetada ettevõtjate ja ettevõtetes töötavate inimeste täiend- ja ümberõpet, et säiliks või tõuseks nende konkurentsivõime tööjõuturul ning areneks ettevõtlikkus. ?See on stimulaator, et investeeritaks ka inimestesse, mitte ainult hoonetesse või seadmetesse,? selgitas Anu-Maaja Pallok.

Taotlejaks saab olla Eestis registreeritud ettevõtja, kelle omanikeringis ei ole riik ega kohalik omavalitsus üle 25protsendilise osalusega. Ka FIEd ja ettevõtjate ühendused saavad taotlusi esitada.

Koolitustoetust ei anta põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile, alkoholi- ja tubakatootjatele, hulgi- ja jaekaubanduse edendamiseks, finantsvahetusele, kinnisvaraarendusele (v.a ehitus) ja hasartmängude valdkonnale.

Selle toetuse raames on välistatud tegevusteks üldise haridustaseme tõstmine, töötute koolitus, organisatsioonisisene koolitus, seminaridel ja konverentsidel osalemine, tarkvarakoolitus ja arvutiõpe. Üldisi keelekoolitusi ei toetata, välja arvatud erialaseks tööks vajalikku keeleõpet, samuti ei saa toetust autokoolis õppimine juhiloa saamise eesmärgil.

Koolitustoetuse raames saab katta ka reisikulusid, näiteks välislektori lennu- ja hotellikulusid, koolitatava töötaja transpordi- ja majutuskulusid ning ka taotleja enda transpordivahendi kasutamise kulusid, kui koolitus ei toimu koolitatava alalises töökohas. Enda transpordivahendi kasutamise korral kompenseeritakse maksimaalselt 1 kroon kilomeetri kohta.

Toetatakse ka koolituseks vajalike materjalide soetamist ja valmistamist ning suulise tõlke ja ruumide rentimisega kaasnevaid kulusid. Projekti kuludesse saab arvata ka struktuuritoetuste sümboolika kasutamisega seotud kulutused. See sümboolika peab olema näiteks koolitusmaterjalidel või valminud äriplaanil.

Kindlasti ei lähe abikõlblike kuludena arvesse tehingud seotud isikute vahel (nagu näiteks organisatsioonisisese koolituse puhul), mitterahalised sissemaksed ja büroo üldkulud. Samuti ei hüvitata päevarahasid.

Koolitustoetusel summaline piirmäär puudub, kuid kaudne piirang on 1 miljon eurot, sest üle selle tuleb taotleda eraldi riigiabi andmise luba.

Taotlustele, mis ületavad 15 000 Eesti krooni, on kehtestatud lisanõuded: taotleja peab eelnevalt võtma vähemalt kolm sisu poolest võrreldavat koolituspakkumist ning oma valikut põhjendama. Lisaks küsitakse suuremate projektide puhul ettevõtte majandusaasta aruannet ning bilanssi ja kasumiaruannet, FIEdelt tulude ja kulude koondit viimase majandusaasta ja kvartali kohta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:52
Otsi:

Ava täpsem otsing