Õige hõlma ei hakka keegi. Aga kust me teame?

ÄP 09. november 2004, 00:00

Homme teisele lugemisele tulev seaduseelnõu 450 SE II1, mis käsitleb peamiselt aktsiiside tõstmist alates 1. jaanuarist 2005, sisaldab üllatusliku lisakomponenti ? maksukorralduse seaduse muudatust, mis veel eelnõu esimese lugemise tekstis täielikult puudus. Muudatuse eesmärk on salastada maksuameti kogu dokumendiregister ja asuda jõuliselt avalikkuse huvi suunama.

Äripäev arvab, et maksuameti töö järjest suurem salastamine on vastuolus ühiskonna läbipaistvamaks muutumisega.

Seaduseelnõu redaktsioonist saab välja lugeda, et maksuametile jääb õigus ise valida, mida ja kui palju ta avaldab. See tekitab küsimuse ametniku suvast. Tõsi, maksusaladuse mõiste eksisteerib ka praeguses redaktsioonis. Maksusaladuse kaitse on igati kohane puhuks, kui asjasse mittepuutuvad isikud sooviksid tutvuda kellegi ?toimikuga?, näiteks saada teada maksudeks makstud summade suurust. Seaduse eelnõu lugedes võib väita, et maksusaladus karmistub. Sellel on kaks otsa.

Kui seni olid maksumaksjal suuremad õigused temasse endasse puutuva informatsiooni saamiseks maksuametist, siis nüüd võivad need väheneda nullini. Maksumaksja ei tarvitse üldse teada, kust, kelle käest ja milliseid andmeid tema kohta kogutakse. Oleme maksuametit varem üles kutsunud teavitama sellest ka maksumaksjat, kui maksumaksja kohta tehakse järelepärimisi, näiteks pangakonto väljavõtte küsimise korral. Leiame, et maksumaksjal peaks säilima mingigi ülevaade, mis on teoksil.

Eelnõu võib olla ennetav meede maksuameti dokumendiregistri taasavamise vastu. Nimelt on andmekaitse inspektsioon nõudnud dokumendiregistri (taas)avamist, mida pole maksuamet aga teinud. See puudutaks maksualase ettekirjutise saamise avaldamist (mitte summat), kirjavahetust maksuametiga, mille taga võib olla näiteks prominentsete isikute vastumeelsus ühiskondlikku huviorbiiti tõusmisel. Saadi ju teada Toivo Ninnasele, Rain Lõhmusele ja Hans H. Luigele tehtud ettekirjutisest just selle registri vahendusel.

Ehkki ei teata ettekirjutise summat, teatakse nime ja nii võib alata avaliku elu tegelase avalik näägutamine. Täielik salastamine tähendaks paraku ka senise õige põhimõtte, et kõik võlad on avalikud, hülgamist. Kui ettekirjutus on tähtajaks täitmata, on tegu võlaga, ja see peaks olema avalik. Meil on täielik õigus teada, kes oma kohustusi ühiskonna ees ei täida.

Seaduseelnõu sõnastajad on juriidiliste osakondade juhatajad: rahandusministeeriumist Alar Urm ja maksuametist Maret Ambur. Kuivõrd seaduseelnõu esimesel lugemisel maksukorralduse seaduse muudatus puudus ja teine lugemine on juba homme, ei ole äärmiselt olulise muudatuse vajalikkust jõutud üldse arutada. Muudatus on tehtud sisuliselt salaja ning teisest asjast rääkiva seaduseelnõu varjus.

Kõike salvestava musta kasti tekkimine maksuameti näol, totaalne infosulg võib küll aidata paremini kaitsta maksusaladust, kuid teadmatuse tekkimine oma maksuasjade kui ühiskonna võlgnike kohta ei toeta maksuameti usaldusväärsust. Võimalik, et ka mitte maksude paremat laekumist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing