Eestlaste maksehäirete arv kasvab

Anne Oja 10. november 2004, 00:00

Krediidiinfo juht Veiko Meos tõi välja, et 59 protsenti viimase aasta jooksul võlgu jäänud isikutest maksis tekkinud võlad kiiresti ära, sest võlaandmed on ametlikus maksehäireregistris kõigile laenuandjatele nähtavad.

Lõviosa maksehäireinfost laekub seni telefonioperaatoritelt, pankadelt ja liisingufirmadelt. Maksehäireregistrisse jõuavad iga kuu ka avalikustatud maksuvõlad koos viivistega.

Meos ütles, et võrreldes Läti ja Leeduga on Eestis maksehäireid oluliselt vähem. Siin loodi ka esimene tarbijakrediitide register Ida-Euroopas, lisas ta.

Eesti Panga hinnangul pärinevad tarbijate ametlikud võlad järelmaksukohustustest ja teistest lühiajalistest laenudest.

Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Sven Meimer kinnitas, et üle 60 päeva viivises olevaid eraisikute pangalaene on Eestis vähem kui mujal Euroopas. ?Seega saab pangalaenude puhul küll väita, et laenu võtnud inimeste maksedistsipliin on hea,? lausus Meimer.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu hinnangul võib maksehäirete arvu kasvu põhjuseks olla järelmaksukaartide suur hulk. ?Pangad olid agressiivsed ja raske oli kauplusest ilma järelmaksukaardita väljuda,? märkis Josing. Samas näitavad küsitlused, et perede rahaline olukord ei ole halvenenud. Umbes 30 protsenti peredest suudab säästa ja ots otsaga tuleb kokku 58 protsenti peredest.

Incure Inkasso juht Marko Ilves tähendas, et eraisikutelt võlgade kättesaamine on erinevalt ettevõtetest võla nõudmisega lihtne. Kohtutäitur arestib inimese vara ja kui seda pole, jätab võla ootele.

Ober-Hausi juht Hindrek Leppsalu ütles, et erinevalt teistest Euroopa riikidest on laenude tagatisvara väärtus Eestis tasapisi tõusnud. Laenude teenindamisega kinnisvara poolelt on olukord hea, sõnas Leppsalu. Mingit trendi, mis näitaks laenutagatiste sagenevat sundmüüki, pole Leppsalu täheldanud.

Hansapanga eluasemelaenu osakonna arendusjuhi Kersti Arro sõnul lähevad sundmüüki vaid need majad ja korterid, mille tagatisel võetud laenu pole suudetud poole aasta jooksul maksta ja kus puudub ka lootus kliendi maksevõime taastumiseks.

Kogu eluasemelaenu portfellist hindab Hansapank probleemseks alla ühe protsendi. Ka üleeile Ametlike Teadannete kaudu müüki pandud neli maja ning viis korterit jäävad selle piiri sisse. Juulist alates on OÜ Reeborn avalikule enampakkumisele pannud ligikaudu kolmkümmend Hansapanga laenu tagatiseks olnud kinnisvaraobjekti.

MicroLinki kaubamärgi all arvuteid müüva ML Arvutite tegevjuht Mait Rahi ütles, et ligikaudu pooled eraisikud, kes arvutit ostavad, kasutavad ka mingil viisil välist finantseerimist.

?Üldiselt on viimasel ajal pankade poolt seatavad tingimused tasapisi karmistunud, ju on väikefinantseeringu kasutajad selleks siis ka põhjust andnud,? ütles Rahi. ?Eitavad vastused moodustava ligikaudu kolmandiku taotlustest.?

Elioni kliendid maksavad ettevõtte meediasuhete juhi Ain Parmase sõnul arveid üldjuhul tähtaegselt.

?Probleeme seoses arve maksetähtajaks tasumata jätmisega tekib mõnel protsendil klientide üldarvust ning seda üldjuhul teenuste osas,? ütles Parmas. ?Võlasummat me avalikustada ei saa, aga seda võib öelda, et klientide maksekäitumine on aastate jooksul paranenud.?

Sama kinnitas ka Tele2 kommunikatsioonijuht Kersti Gorstov, öeldes, et viimase paari-kolme aasta jooksul on maksekäitumine paranenud ja tendents on võlglaste arvu vähenemise suunas.

EMT võlglastega tegeleb inkassofirma ning vajadusel minnakse ka kohtusse. ?Kiita võib maksehäireregistrit kui head distsiplineerijat,? ütles EMT avalike suhete juht Kaja Pino. ?Kuna maksehäireregistris olek võib saada takistuseks teiste krediitide saamisel, maksavad inimesed oma vanad võlad ära, et nimekirjast pääseda.?

Trendi kohta nentis Pino, et kuna kliendiarv pidevalt kasvab, siis kahjuks kasvab ka võlglaste arv absoluutnumbrites, kuid protsent klientuurist on enam-vähem sama.

Radiolinja Eesti suhtekorraldusjuhi Regina Salmu sõnade kohaselt on nende firmal võlglasi kokku ligikaudu 1 protsent kliendibaasist. Kui klient on jäänud raskustesse kõneteenuste arvete tasumisega, kaasneb sellega tihti ka võlgnevus järelmaksuga soetatud telefoni eest. Salmu väitel on võlglaste arv pidevalt vähenenud ja seda just paljuski tänu maksehäireregistrile ja selle preventiivsele mõjule.

Hansa Liisingul on kliente, kes on maksetega hilinenud üle 45 päeva, alla ühe protsendi kogu liisinguportfellist. ?Enne 45 päeva möödumist me neid Krediidiinfosse ei anna,? ütles Hansa Liisingu tegevdirektor Ando Uus. Alates kümnendast hilinemise päevast hakkab Hansa Liising inimesele helistama ja kirju saatma. ?Iga kuu on makseraskuste tõttu lõpetatavaid lepinguid paarkümmend,? märkis Uus.

Hansa Liising müüb võlglastelt võetud autod BRCs ja Saksa Auto kasutatud autode salongis, kõiki müügisolevaid sõidukeid saab vaadata veebilehelt auto24, kus nad moodustavad omaette peatüki, 0% sissemaksuga autod. ?Üritame vara müüa turuhinnalähedase hinnaga,? ütles Uus. Eilse seisuga oli veebilehel selliseid sõidukeid müügis 73.

Eesti Energial on maksetähtaja ületanud tasumata arveid veidi enam kui 100 miljoni krooni eest, millest lootusetuks võib osutuda ligikaudu 20%.

?Koduklientidele kuulub hinnanguliselt veidi üle poole kogu summast,? ütles Eesti Energia pressiesindaja Helen Sabrak.

Tema sõnul on võlgade arv eelmise aastaga võrreldes enam-vähem sama. Eesti Energia oma võlglasi Krediidiinfo võlglaste andmebaasis ei avalda.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing