Noorte nõrkus tööturul: puuduvad kogemused ja vastutustunne

Madis Masing 10. november 2004, 00:00

Noore inimese muudab tööturul konkurentsivõimeliseks kvaliteetne haridus, head isikuomadused, varasem organisatoorse töö kogemus, sotsiaalse kapitali olemasolu, võõrriigis elamise või töötamise kogemus ja keelteoskus.

Osa noori läheb kõrgkooli selleks, et õppelaenu saada, osa otsima poiss- või tüdruksõpra ning osa ühiskondliku surve tõttu. Tegelikult aga õpime ju selleks, et elus paremini hakkama saada, olla edukas ja õnnelik ning tagada oma vajaduste rahuldamine. Haridus iseenesest ei taga veel töökohta, mida õppur soovib. Lisaks omandatud haridusele mängivad töökoha leidmisel rolli mitmed teised tegurid.

Konkurentsivõimet saab mõõta sellega, kuivõrd on omandatud haridus ja isiklikud omadused vastavuses tööturu vajadustega. Tähtsal kohal on hariduse kvaliteet, kaasaegsus ning valitud eriala sobivus omandaja isiklike eelduste ja võimetega. Bologna protsessi raames on kaardistatud nõudmised kõrgkoolilõpetajale (vt tabel).

Noorte tööotsijate diskrimineerimine tööandjate poolt on viimasel ajal vähenenud, kuid endiselt peetakse noorte nõrkusteks kogenematust ja vastutustunde puudumist. Seega võrdne hariduse kvaliteet ja sarnased isikuomadused ei taga võrdseid võimalusi tööturul. Peale selle ei taga kool noortele küllalt praktilise töö kogemusi. Tööandja eelistab vilunud töötajat, kellega väheste kogemustega noorel raske edukalt konkureerida.

Turg vajab erinevate omaduste, kogemuste ja kvalifikat-siooniga töötajaid. Vajadus on nii konkreetsete oskustega inimeste järele, kes on läbinud praktilise suunitlusega õppekavad, kui ka paindlikuma ettevalmistusega arenemisvõimeliste inimeste järele, kes suudaksid kiiresti kohaneda muutuvate töötingimustega. Konkurents avanenud Euroopa tööturul muutub aga järjest tihedamaks, nõudmised kasvavad. Bakalaureusekraad on muutunud elementaarseks eelduseks igal juhtival ja vastutusrikkal töökohal. Tööotsijalt nõutakse mitmekülgseid kogemusi ning täiendõpet.

Lisaks haridusele on tähtsad inimese isiklikud omadused. Selleks, et töökohta saada, tuleb osata ennast sobivalt esitleda. Kandideerijal peavad olema hea eneseväljendusoskus, positiivne ellusuhtumine, piisavalt enesekindlust. Neid omadusi aitab arendada aktiivsus ühiskondlikus elus. Soovitan alustada õpilasomavalitsusest ja osaleda mõne mittetulundusühingu tegevuses. Usun, et üha rohkem hakkavad ka tööandjad hindama varasemat organisatoorset kogemust.

Töökoha leidmisel mängib olulist rolli sotsiaalne võrgustik ehk igaühe tutvusringkond. Selle arendamine toimub aga enamasti kõrgkoolis ja läbi organisatoorse tegevuse. Selge on see, et personalivaliku teevad ikkagi inimesed ja kui soovitaja on keegi tuntud otsustaja, on hea eeldus olemas.

Pluss on kindlasti eelnev õppimine või töötamine mõnes välisriigis ja võõrkeeleoskus. See annab kogemuse teisest kultuurist ja sotsiaalsest keskkonnast. Isegi paari kuu pikkune töö annab hindamatu kogemuse.

Usun, et kaugel pole aeg, kus vähemalt kahe võõrkeele oskamine on elementaarne. Vajaliku info saamiseks peab võõrkeeli vabalt valdama. Sagenevad ka kontaktid välisriikide kodanikega ja tihti sõltub meie töö edukus just sellest.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing