Firefox vähendab Internet Exploreri osakaalu

Andres Palm 11. november 2004, 00:00

Poolteist aastat arendustööd on Firefoxist teinud arvestatava konkurendi Internet Explorerile.

Võrgulehitseja on tänaseks muutunud üheks kõige kasutatavamaks vahendiks büroo- või koduarvutis. Viimane aastakümme on kaasa toonud Internet Exploreri (IE) kasutamise osakaalu jõudmise tasemele, kus konkurentsist rääkimisest enam põhjust pole.

Selline domineerimine tekitas omakorda mitmeid tõsiseid probleeme. Microsoft on Internet Exploreris kasutusele võtnud tehnoloogiaid, mille tagajärjeks on üha uued turvaaugud, kustkaudu brauseriga tihedalt seotud operatsioonisüsteemi Windows tungib suur osa paha- ja nuhkvarast. Olukord on nii hull, et lisaks turvaekspertidele on ka USA ja Saksamaa valitsusasutused soovitanud Internet Exploreri kasutamisest loobuda.

Erinevaid lehitsejaid proovinud internetikasutaja on kindlasti kohanud lehekülgi, mille väljanägemine alternatiivsetes lehitsejates pole korrektne või mis ilma Internet Explorerita üldse ei tööta. Selle põhjuseks on Microsofti tehtud muudatused lehitsejas veebistandardite tõlgendamisele või spetsiifilised lisandused, mida toetab ainult IE. Kokkuleppeliselt peaks kõikide võrgulehtede kood ning selle tõlgendamine brauserite poolt järgima üldtunnustatud avatud standardeid. Ainult see tagab veebilehe lehitsejast sõltumatu väljanägemise. Üle 90protsendilise turuosaga programmi tõttu arvestasid veebiloojad sageli vaid IEga ega testinud töö tulemust teiste lehitsejatega.

Juba enne Firefox 1.0 ilmumist teisipäeval oli lehitseja testversiooni alla laetud üle 8 miljoni korra. Firefoxi edu testimisfaasis näitab, kui väga on kasutajad oodanud alternatiivi turvaprobleemidest räsitud ning mitu aastat uuenemata IE-le.

Firefox pakub võimalusi, milleta on ühte tänapäevast võrgulehitsejat juba raske ette kujutada.

Sakkide ehk tab?ide abil saab mitut korraga avatud lehte hoida samas aknas ning kergesti ühelt teisele liikuda. Tänu sakkidele püsib arvutiekraan vähem kirju ning vajalikku on hulga lihtsam üles leida. Klõps hiire keskmise nupu või rulliga avab lingi uues sakis.

Pealetungiva reklaami vastu aitab võidelda hüpikakende blokeerija. Mitmete otsingumootorite, sealhulgas Google?i kasutamiseks on otsingukast Firefoxi juba sisse ehitatud.

Kui võrguleht seda toetab, lubab Live Bookmarks salvestada järjehoidjaid, mis ennast lehe sisu muutudes ise värskendavad.

Firefoxi suurim trump on tema laiendatavus. Algselt lakoonilisele ning elementaarsete võimalustega sirvijale saab lisada laiendusi, mille abil lehitsejat enda jaoks mugavamaks kohandada või lisada funktsioone, mida standardpaketis ei leidu.

Avatud tarkvarale iseloomulikult on Firefox saadaval levinumatele operatsioonisüsteemidele ? Windowsile, MacOSile ja Linuxile. Lähiajal valmib ka Firefoxi eestikeelne versioon.

Firefoxile on sadu laiendusi, mida võib leida aadressilt update.mozilla.org. Juba lisatud laiendusi saab vaadata ja kustutada, valides Firefoxi menüüst Tools -> Extensions.

Laiendus, mis võimaldab võrgulehti oma arvutisse salvestada ning kasutada neid ka siis, kui internetiühendust käepärast pole. Võrguleht koosneb tavaliselt kümnetest eraldi failidest. MAF ehk Mozilla arhiiviformaat koondab ühe või mitme lehe koostisosad kompaktsesse arhiivifaili, muutes lehekülje koodis ära ka viited failide asukohtadele.

Erinevalt Internet Exploreri veebiarhiivist on MAF võimalusterohkem ning avatud, andes kindlustunde, et loodud arhiive on võimalik lugeda ka hiljem ning näiteks Linuxis või MacOSis.

Mozilla kalender on üks paljudest mozilla.org?i avatud standardeid järgivatest alamprojektidest. Kalendrit saab kasutada nii Firefoxi kui ka e-postiprogrammi Thunderbird laiendusena, samuti kui iseseisva Mozilla Sunbirdi nime kandva rakendusena.

Oma kalendreid saab avalikuks teha, kasutades WebDAV-toega veebiserverit, oma kalendrisse saab tellida teiste kalendreid. Lihtsa grupitöö puhul tasub kaaluda Mozilla kalendri sobivust kas või Microsofti Outlooki tasuta asendajaks.

Nagu nimigi ütleb, saab selle laienduse abil võrgulehel valikuliselt ära peita reklaambännerid või muud pildimaterjali. Kiirmenüüst saab pildil või reklaamil klõpsates valida, kas keelata konkreetne pilt või kasutada tärni näiteks teatud veebisaidist või kataloogist pärit failide keelamiseks. Matemaatikahuvilised võivad keerulisemate reklaamikeelamiste tarbeks kasutada oma teadmisi regulaaravaldistest.

Tõenäoliselt on see tavakasutaja jaoks üks tähtsamaid laiendusi.

Kiirmärkmed lubavad väiksemat kirjatööd teha otse lehitsejaaknas. Kasutada saab kuni nelja iseseisvat tekstifaili, mille asukoha ning salvestamise viisi saab kasutaja ise valida. Vaikimisi salvestuvad märkmed ise ? nii pole vaja karta, et midagi olulist kaduma läheb.

Lubab iga veebilehel olevat pilti eraldi suurendada või vähendada. Kiirmenüüst saab valida, kui suurelt pilti näidatakse.

Lubab muuta sakkide (tab?ide) käitumist. Selle laienduse edukas kasutamine nõuab paljude võimaluste tõttu tavalisest rohkem süvenemist ning katsetamist. Määrata saab, millal avatakse leht uues sakis, millal olemasolevas jpm.

Hiire rulli abil saab sakireal avatud lehti kiirelt ja klõpsamata vahetada.

Lubab muuta allalaadimisakna käitumist. Meeldivaim on võimalus allalaetavaid faile näidata mitte tavapärases aknakeses, vaid samasuguses sakis nagu tavalist veebilehte.

Hakkasin Firefoxi võrgulehitsejat kasutama kuu aega tagasi, kui avastasin, et Internet Explorer ei võimalda kasutada ühte minu töös vajalikku funktsiooni.

Klientide poolt üle brauseri saadetud rõhtpaigutusega täidetud vormi ei olnud võimalik IEs trükkida vertikaalpaigutusega lehel nii, et dokument sobituks lehe suurusega (fit to page). Firefoxi kasuks otsustasin tema kohta kuuldud info põhjal. Ma ei pidanud pettuma, sest eelkirjeldatud probleemiga sai Tulirebane väga ilusti hakkama.

Lisaks sellele hakkas IE paar nädalat tagasi ilma mingi nähtava põhjuseta lihtsalt kokku jooksma.

Peale seda on minu tööarvuti peamiseks võrgulehitsejaks Firefox ja siiani olen selle tootega üldiselt rahul. Ainsa miinusena, mida oma kasutuskogemuse põhjal saan välja tuua, on PDF-dokumentide näitamine, mis ei ole veel lõpuni lihvitud. Samuti võib Firefoxil olla probleeme mõnedel Javascripti kasutavatel kodulehtedel, mida autorid on ilmselt vaid IEga testinud. Aga kuna tegemist on eelversiooniga (hiljuti välja lastud lõppversiooni ei ole ma veel arvutisse paigaldanud), siis loodan, et praeguseks on ka need vead parandatud. Veel on Firefoxi juures sümpaatne see, et ta käib veebireklaamidega palju karmimalt ümber kui IE ja need ei pääse enam nii lihtsalt ekraani ummistama.

Loomulikult saaks kõike seda saavutada ka IEs, kuid pideva täienduste laadimise asemel eelistan hakata kohe kasutama töötavat toodet.

Vahetasin Internet Exploreri Opera vastu kaks aastat tagasi, mil selgus, et viimasest pakutakse ka eestikeelset versiooni.

Paari aasta jooksul toimunud uuendustes Opera uuemad versioonid küll eesti keelt ei toeta, kuid pakuvad muid väärtusi, mille vastu Internet Explorer ei saa. Esiteks on Opera IEst kiirem.

Operat saab juhtida ka ainult hiireklahvidega, näiteks klõpsates paremat klahvi ja vajutades samal ajal vasakut, annad käsu minna eelmisele lehele. Surfitud saab peamiselt hiirega.

Lisaks avab lehitseja kõik aknad ühes tööaknas, mitte eraldi, tööpäeva lõpuks ei ummistu menüüriba erinevatest avatud akendest. Samuti lubab Opera oma välimust vastavalt kasutaja eelistustele seadistada, seda erinevate nn nahkade abil.

Lahti hüppavad reklaamaknad saab taustale suunata või siis hoopis ära keelata. Aeglase netiühenduse puhul saab aga G-tähte vajutades keelata ära fotode ja graafilise materjali kuvamise, et lehekülg kiiremini valmis loetud saaks.

Miinuspoole pealt: Opera täna veel kõiki lehekülgi avada ei suuda, sest paljud on koostatud IE kasutajatele. Samas on selliste lehekülgede arv jõudsalt vähenenud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing