Toetame oma ettevõtteid toetusi mitte andes

ÄP 17. november 2004, 00:00

Eesti riik jagab oma ettevõtetele kõikidest ELi uutest ja vanadest liikmesmaadest kõige vähem riiklikke toetusi, vaid 0,11% ulatuses SKPst (siia ei kuulu toetused põllumajandus-, transpordi- ja kalandussektorile).

Äripäeval on hea meel Eesti viimase koha üle Euroopa innukate abijagajate reas ning toimetus loodab, et suudame seda kohta säilitada.

Riiklike toetuste jagamine ettevõtetele ei toeta majandust, vaid kahjustab seda. See õõnestab Euroopa ühisturgu ja ausat konkurentsi. Miks peaksid firmad mõtlema kulude kokkuhoiule ja tootlikkusele, kui nad võivad halbadel aegadel olla kindlad riiklikus toetuses?

?Kui riiklikud toetused moonutavad konkurentsitingimusi, moonutab see omakorda osaliselt ettevõtete motiveeritust rakendada tehnoloogilisi uuendusi ning kulusid kokku hoidvaid lahendusi. Selle tulemusena kaovad olulised kasvu ja tööhõivet toetavad jõud.? Need on viimast kuud ametis oleva Euroopa Komisjoni (EK) konkurentsivoliniku Mario Monti sõnad aprillis Brüsselis peetud foorumilt.

Madalate riiklike toetuste soovitamisele võib vastu vaielda konkurentsile viidates: kui teised riigid toetavad oma tootjaid ja meie oma poistele õlga alla ei pane, pole nad ühisturule eksportides teistega võrdses seisus. Ja see on kahjuks ka tõsi. Kiusatus toetada on suur, kuid milleni see viib? Kõrgemate maksude ja lõppkokkuvõttes väiksema tootlikkuse ja uuenduslikkuseni. Olgem ettenägelikumad: ainus võimalus on jääda enda juurde ja rääkida vabaturu kaitsmise poolt ELis ka siis, kui suurriigid oma koolnuid matmast keelduvad.

Seda enam, et ELis saadakse hästi aru, millises suunas liikuma peaks. 2001. a Euroopa Nõukogu kohtumisel Stockholmis leppisid tollased ELi liikmed kokku, et vähendavad kahe järgneva aasta jooksul riiklikke toetusi. Enamik neist seda ka tegi. Toetuste summa vähenes vähemalt kuni 2003. aastani EK andmetel ELis pidevalt (hilisemat statistikat pole), nii absoluutselt kui ka suhtes SKPsse.

1997?1999 langesid subsiidiumid 67 miljardilt 52 miljardile eurole. Seega peaksime olema õnnelikud, et oleme ?uuest korrast? ees. Pealegi: kellele need riiklikud toetused lähevad? Veebruaris avalikustatud Riigikontrolli auditist selgus, et aasta pärast riigi toetuse saamist ei tegutse enam või on tegevuse ajutiselt peatanud viiendik raha saanud ettevõtetest. Ligi veerand KredExilt, EASilt või tööturuametilt raha saanud firmadest ei loonud ühtegi töökohta, kuigi see oli tungivaks soovituseks toetuse saamisel. Ja veerand ettevõtetest oli korduvalt samale projektile riigilt raha saanud. Nii, kas läks toetustest loobumine kergemaks?

Eesti riigitoetuste summat ähvardab praegu suurendada ELi abiraha (mida uus uuring küll riikliku abina ei käsitle: selle järgi käivad riiklike toetuste alla ettevõtetele antud rahalised toetused, odavad laenud, maksusoodustused jne, kuid mitte ELi struktuurifondid). Kaasfinantseeringu nõue eeldab nimelt suuri kulutusi riigieelarvest.

Äripäev soovitab valitsusel mitte lasta ennast liigselt eurotoetuste olemasolust häirida. Kui meil ühte või teist ?meedet? vaja ei lähe, siis pole mõtet seda ka kaasrahastada. Muidu oleme nagu ?oppaja hullude päevade ajal: ostame asju mitte sellepärast, et neid on vaja, vaid et nad on allahinnatud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:53
Otsi:

Ava täpsem otsing