Suurimast laenukontorist võib saada väikepank

Äripäeva arvates on praegu laenukontorina tegutseva BIGi soov alustada tegevust pangana tingitud vajadusest oma usaldusväärsust tõsta ning tooteportfelli laiendada.

BIG on olnud viimastel aastatel edukas ja kasutanud hästi ära Eestis puhkenud kinnisvarabuumi. BIG pakub laenu neile, kes seda kiiresti vajavad ning kes pankadest laenu ei saa.

Erinevalt pankadest ei nõua laenukontorid kliendilt sissetulekute tõendamist. Neile piisab laenu võtja varast või siis laenu käendajate sissetulekust ning varast. Kui kinnisvaraturu aktiivsus väheneb, siis võib jääda ka vähemaks laenukontorite kliente.

Vajadust laenukontorite järele näitab BIGi kasumlikkus ja kasv. 185 miljoni krooni suuruse bilansimahuga BIG teenis möödunud aastal 20,9 miljonit krooni kasumit. Võrdluseks: 1,6 miljardi krooni suuruse bilansimahuga Krediidipanga kasum oli 10,6 miljonit krooni. Tunamullu teenis BIG kasumit 8 miljonit krooni. Ka BIGi laenukäive on tänavu olnud suurem Krediidipanga omast.

Miks siis BIG soovib oma senist edukat ärimudelit muuta ning taotleb panganduslitsentsi? Näeme kolme põhjust. Esiteks saab BIG pangana odavamalt raha hankida, et seda siis oma klientidele edasi laenata. Raha on aga kiiresti kasvaval BIGil oma tegevuse finantseerimiseks vaja. Sellele viitavad sagedased võlakirjaemissioonid.

Praegu tegutsevad pangad on küll karmi turuvõitlust pidanud eluasemelaenuturul, kuid hoiuste panka meelitamisega pole vaeva nähtud. Hoiuseintressid on Eestis madalad ja see võib olla ni??, kus BIG saab pangana tegutsedes oma turuosa kasvatada.

Kui BIG jätkab kõrge intressiga laenude väljastamist, siis saab ta ka pakkuda kõrgemat hoiuseintressi. BIGi juht Targo Raus kinnitas, et nende soov on kaasata tulevikus tähtajalisi hoiuseid.

Teiseks aitab pangana tegutsemine parandada BIGi mainet. Laenukontoritesse suhtutakse Eestis negatiivselt, sest nad on kehtestanud röövellikud intressid. Nende iseloomustamiseks sobib ütlus: annad kuradile näpu, võtab kogu käe. Laenukontori uksest sisse astuvad inimesed on rahahädas ja ei pööra tähelepanu laenutingimustele.

Võib vastu väita, et kinnisvaratagatisel võetavate laenude intressivahed BIGil ja pankadel on küll suured. Kui aga võrrelda BIGi väljastatud laenude intresse pankade tarbimislaenudega, siis erinevused enam nii kolossaalsed ei tundu. Samuti on pangad hakanud väiksemaid laene väljastama tagatiseta.

Kolmandaks võimaldab panganduslitsents tooteportfelli laiendada ja seega ka sõltuvust kinnisvaraturust vähendada. Toimetus on päri Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktori Sven Kunsingiga, kelle hinnangul on BIGi kasumikasvu taga kinnisvarahindade tõus. Aktiivsuse vähenemine kinnisvaraturul võib valusalt lüüa BIGi.

Kui BIGi omanike ambitsioon on hakata tegutsema Eestis universaalpangana, siis ennustab toimetus BIGile vaevarikast teed. BIG on liiga väike selleks, et siinsel turul konkureerida Skandinaavia suurte panganduskontsernidega.

Kindlasti on aga BIGil võimalik erinevates ni??ides praegu tegutsevatele pankadele konkurentsi pakkuda. Seda muidugi eeldusel, et Eesti Pank usaldab Eesti suurimat laenukontorit ning neile panganduslitsentsi väljastab.

Autor: ÄP