Tulemuspalga osakaal sissetulekus suureneb

Oleme nüüd üks osa Euroopa Liidu majandusruumist, kõigi võimaluste, partnerite ja konkurentidega.

Eeldada võib mitmete uute Läti ja Leedu ettevõtete (jae- ja hulgikaubandus, telekommunikatsiooni- ning kinnisvarafirmad) ning Skandinaavia ettevõtete Eestisse tulekut. Samuti jätkavad hoogsat tegevust ja laienemist need ettevõtted ülalnimetatud piirkondadest, kes siin juba kanda on kinnitanud.

Uuemaks nähtuseks on vast see, et vähem riskialtid ja väiksemad lähiriikide ettevõtted on Euroopa Liidu tingimustes otsustanud samuti proovida äriõnne Eestis, kus seni kulud madalamad kui asukohariigis, maksusüsteem suhteliselt soodne ning ärikultuurgi piisavalt kõrge.

Palga kasvu peamiseks aluseks on konsultatsioonifirma Fontes äsja avaldatud uuringu kohaselt suundumus tulemuspalga kasutamisele töötajate puhul, kes on otseselt firma majandustulemustega seotud, olenemata nende hierarhilisest asukohast struktuuris.

Samuti suurendavad edukad konkurentsivõimelised (tehnoloogilised) ettevõtted töötajatele (sh oskustöölistele) makstavat ametipalka, säilitades seeläbi atraktiivse võime valida tööturult endale sobivaid töötajaid.

Kiirelt muutuvas majandussituatsioonis ja nappide inimressursside puhul on hakanud palgatase kasvama eelkõige insener-tehnilistel spetsialistidel, kellest on hetkel kõige enam puudus. Ülemaksmise tendents on populistlik ja ohtlik, kuid arvatavasti vältimatu teatud perioodil.

Juhtide aastane palgatase algab 360?500 000 kroonist ja võib küündida suurfirmade tippjuhtidel 600 000 ? 800 000 kroonini, edukaimate firmajuhtide ja tippspetsialistide aastane sissetulek (palk+preemia) ületab aga ka miljonit krooni. Oluline on, et palgale lisanduvad hüved (auto, telefon, 13. palk jms) on muutunud nii loomulikuks, et neid isegi töötasuna enam ei arvestata, kuigi nende osa kompensatsioonipaketis on jätkuvalt tähtis.

Positiivne muutus on toimunud paljude riigifirmade juhtide palgas, kus 300 000 või isegi 400 000 krooni aastas ei ole enam midagi ennekuulmatut. See võimaldab riigifirmade juhtidele esitada kõrgemaid nõudmisi kui varasematel aastatel.

Tuleval perioodil lisanduvad paljud võimalused tööks Euroopa Liidu mitmetes institutsioonides. Valikusõel on küll karm, erialased ja keelteoskusnõuded kõrged, kuid ka kompensatsioon on seda arvestatavam.

Majandustegevuse hoogustudes luuakse Eestis uusi töökohti ning juba on tootmisettevõtete kvalifitseeritud tööjõu puudus kasvanud märgatavalt. Riigiasutused, kelle pädevuses oleks kvalifitseeritud tootmiskaadri väljaõpe põhi- ja keskhariduse baasil, pole siiani suutnud operatiivselt kujundada piisavat huvi, imagot ega ka sobivat tehnoloogilist baasi, et suunata noori, kellest ei saa ärijuhte ega kultuuritöötajaid, õppima vajalikke ameteid.

Samas tegutsevad kõrget oskusteavet eeldavatel aladel nagu programmeerimine ja (tehniline) konstrueerimine Eestis mitmed ettevõtted, kes teevad edukalt (allhanke)tööd erinevatele tellijatele kogu maailmas, kindlustades nii palgataseme, mis vastab kohalikele ootustele ning kinnistab seega vähemalt osa spetsialistide kaadrist Eestisse.

Viimase aasta jooksul on tekkinud hulk pisikesi tööjõuvahendusbüroosid, kelle tegevusalaks on Eestist ehitustööliste, meditsiinilise abipersonali, bussijuhtide, põllumajandustööliste jmt ametite esindajate saatmine ELi riikidesse, kus palgad Eesti mõistes kõrged. See tekitab neis valdkondades meile spetsialistide puuduse.

Tundub, et tööjõupuudus alles hakkab endast Eestis märku andma, saavutades tipu mõne aasta pärast, kui praegu käivitusjärgus tootmis- ja teabemahukad ettevõtted püüavad saavutada ning säilitada oma tegevuses optimaalsustaset, kuid tööjõukulud eeldavad suuremat kasvu, kui arvestatud.

Spetsialistipuudus on Eestit juba valusalt tabanud, seda mitte ainult väljapoole töölesuundujate tõttu, vaid ka viimase aastakümne kutse- ning kõrghariduse pehmete erialade (finantsid, juura, ärijuhtimine jne) konkurentsitu populaarsuse tõttu. q

Autor: Igor Päss