Reede 20. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pilkane pimedus kaugel maanteel

Tõnu Tramm 30. november 2004, 00:00

Neile küsimustele asus Visioon vastust otsima, minnes õhtupimeduse saabudes teele kolme erineva autoga, millel ees kolme erinevat tüüpi tuled. Marsruudiks Tallinn?Haapsalu?Pärnu?Rapla?Tallinn. Kokku 365 km.

Nissan Patrol GR
Nissan Patrol on täielikult uuenenud sisemuselt, väliselt torkavad silma uuenenud esiosa ja tagatuled. Hoolimata oma suurest kehamassist on ta maastikul üks tõsisemaid autosid. Peale aeglusti on tal ka elektrooniliselt lülitatavad diferentsiaalilukud. Patrol GRi hinnad algavad 608 900 kroonist. Proovisõiduautol olid ees bi-ksenoontuled ja halogeenpirniga lisalaternad.

Citroen C5
C5 muudatused torkavad eeskätt silma esi- ja tagaosas, samuti on uuenenud salong. Auto sai juurde kurvis pöörduvad esituled ning lisandus pikkust, mistõttu näeb ta parem välja ka külgvaates. Lihtsama varustusega 1,8-liitrise C5 saab kätte 259 900 krooni eest. Proovisõiduauto oli varustatud kurvis pöörduvate ksenoontuledega.

Mitsubishi Colt
Mitsubishi Colt tegi läbi põhjaliku uuenduse ja temalt oodatakse Eestis suurt müügiedu. Ja õigustatult, sest auto on hea juhitavusega, mahukas ning hind igati vastuvõetav. Senisest väikeautost on saanud pigem minimahtuniversaal, kus on ruumi nii esi- kui ka tagaistmel. Hinnad algavad 159 000 kroonist. Proovisõiduautol olid ees tavalised halogeentuled.

Visiooni toimetaja Urmas Vaino on aastaid oma Prantsuse päritolu pereauto rooli keeranud. Autos näeb ta eeskätt praktilist liikumisvahendit suurele perele. Samas hindab Urmas auto puhul oluliseks ka mugavust, mistõttu seisab ta sageli dilemma ees: lõviosa ajast tuleb liigelda linnas, kus suur ja mugav auto ei pruugi alati olla kõige otstarbekam lahendus. Väikeautosse ei mahu aga suur pere ära ja lisaks kipuvad väikeautod tema sõnul liigselt raputama.

?Nissan Patroli valguspark tekitas oma standardvarustuses juhi vaatevälja paraja laiekraankino. Kaugtulede valgusviirg oli kõige intensiivsem liiga kaugel ja hajus kuidagi ära. Lisalaternad olid hädavajalikud. Kui läheb sõiduks ja Patroli kaugtuled sisse lülitate, on mõistlik omada taskus väikest kleebitavate märkmepaberite pakki. Armatuurlaual asuv tuluke on ilmselt välimistele laternatele kade, sest miks ta muidu nii segavalt juhi silmi pimestab. Hästi teed valgustava maasturi roolist oli pisikese linnaauto rooli raske istuda. Tavalised tuled nõudsid ksenoonidega võrreldes harjumist. Loomulikult ei olnud konkurents aus. Aga andesta, Mitsubishi insener, midagi head ma sinu loodud automargi valgustamisvõimekuse kohta öelda ei oska. Pärnule lähenedes jäid kahel korral kaugtuled lähitulede vastu vahetamata ja mis eriti piinlik, vastu tulnud juhid ei andnud mulle märku, et neid pimestan. Citroen C5 oma roolimise suunas kaasavaatavate tuledega oli loomulikult selle sõidu mugavaim liiklemisvahend. Tõsi, suurel kiirusel tulede pöördumisest erilist kasu ei näinud, küll aga oli tee paremini valgustatud linnas. Pisut ehmatas ülisuur vahe, mis tekkis kaugtulede lülitamisel lähituledele. Kui vahetus toimub liiga vara, on see suure kiiruse puhul üsna ohtlik, sest juht satub otsekui viletsalt valgustatud paberkotti.?

Teede korrashoiu ja liikluse eest vastutava ministriga üks nimi ei ole põhjuseks, miks Mergeroni müügijuht Andrus Ansip Visiooni testis kaasa lööb. Põhjus seisneb hoopis selles, et tööga seoses on ta istunud sadu tuhandeid kilomeetreid autoroolis ning ühest Eesti otsast teise sõitmine on tema jaoks sama tavaline kui poes leiva järel käimine. Seetõttu oskab ta ka võrrelda erinevate valgusallikate ja masinaklasside võimekust pikal maanteesõidul. Auto kui selline on tema jaoks eeskätt töövahend, mistõttu kuulub tema eelistus universaalkerega autodele.

?Annan endale aru, et väikeauto on mõeldud pigem linna ja maastur maastikule. Seetõttu on täiesti loomulik, et kõige rohkem meeldis mulle pikal maanteesõidul Citroen C5. Tuleb tunnistada, et suhtusin sellesse autosse teatava eelarvamusega, aga maanteesõiduks on õhkvedrustusega auto ikka tõesti suurepärane. Nissan Patrol on minu arvates veidi lärmakas ja jäik maanteesõiduks, Mitsubishi tekitas suuremal kiirusel kurvides kerge kõhedustunde. Tundus kuidagi ebakindel, mis kahtlemata võis tuleneda ka uhiuutest lamellrehvidest, mis paratamatult auto veidi ?ujuma? panevad. Aga, nagu öeldud, need autod sobivad siiski mujale paremini kui maanteele.

Ka tulede osas andis C5 teistele silmad ette. See, et tuled kurvis pöörduvad, on kurvilisel teelõigul juba iseenesest suur pluss, aga ka kaugtuled olid tal vaieldamatult parimad. Veidi häirisid C5 tagaosast kostuvad kolksatused, mis niivõrd uue auto puhul oli küll pisut kõrvale harjumatu, aga see on juba teine teema. Patroli pooltuled olid minu arvates nende kolme seast parimad, täistulede poolest oli aga Citroen ületamatu.

Maanteesõiduks kõige mugavam iste oli minu arvates Nissan Patrolil. Ega ka Citroeni oma eriti alla ei jäänud, aga see oli ehk pisut liiga pehme ja pikal sõidul polegi väga pehme iste hea. Selg kipub rutem valusaks jääma kui pisut kõvemal istmel.

Ainsana ei saanud istmepadja asendit reguleerida Coltil ja see andis pikapeale tunda. Istmepadja esiosa võinuks olla veidi kõrgemal, et saaks ennast kogu kehaga ergonoomiliselt istmele toetada. Kui ikka pikalt toetuda vaid ?sabakondile?, hakkab see mingil hetkel valutama. Pisut aitas istme kõrgemale tõstmine, aga mitte eriti.?

?Selles, et Citroen C5 osutub selles maanteesõiduürituses kõige paremaks, ei saanudki mingit kahtlust olla, sest on ta ju ainus auto, mis selleks loodud. Küll aga oli minu jaoks meeldiv üllatus, et ka Mitsubishi Coltiga kannatab maanteel väga edukalt sõita. Telgede vahe on tal võrreldav väike-keskautoga ja roolitunnetus oli tal kolmest vaieldamatult parim. Citroeni liiga kerge rool ei olnud suuremal kiirusel küll enam nii tundetu nagu linnasõidul, aga konkreetsusest jäi ikka puudu. Ja Patrol on Patrol. Kui ikka auto on tõsiusklik off-roader, oleks patt temalt nõuda parimaid maanteesõiduomadusi. Mis samas olid siiski täiesti talutavad ja seda tunnet küll ei tekkinud, et temaga sadu kilomeetreid sõita oleks väsitavam kui mis tahes teise autoga.

Mitsubishi Coltil olid ees tavalised halogeentuled, Nissan Patrolil bi-ksenoontuled ehk ksenoonlahendusega valgusallikas töötas nii pool- kui ka täistuledega, lihtsalt reflektor muudab oma asendit, kui tuled ühest asendist teise lülitada. Citroen C5 oli varustatud ksenoontuledega, mis kurvis pöörduvad ja millele täistulede asendis lisandusid kaugele näitavad halogeentuled. Ja midagi pole teha, viimane kombinatsioon osutus parimaks vähemalt kaugtulede seas. Ksenooni sinine valgus valgustas teed lähedalt ja laialt, halogeenid aga kaugemalt. Kurvis pöörduvad tuled andsid rohkem efekti linnatänavatel, maanteel pidi sellest arusaamiseks olema tee üsna kurviline. Aga efekt kahtlemata oli ja kurvi siseneda oli märksa kindlam tunne kui tavaliste tuledega.

Patroli bi-ksenoontulede valgusvihk suunati aga reflektori muutumisega liiga kaugele ette ning auto läheduses jäi valgus nõrgaks. Kui Patrolil olid ka lisatuled ja udutuled sisse lülitatud, oli muidugi pilt ees perfektne, aga jutt käib siiski originaaltuledest. Küll aga olid Patroli pooltuled väga head, need valgustasid teed Citroeni omadest ühtlasemalt ega jätnud väga konkreetset piiri, mille taga on üks suur must auk.

Mitsubishi halogeentuled olid n-ö Harju keskmine. Ei saaks öelda, et kehvad, aga isegi mitmete Euroopa autode halogeentuledega võrreldes on arenguruumi. Paraku on juba nii, et Jaapani autode esituled kipuvad Euroopa konkurentidele alla jääma. Ju siis pannakse rohkem rõhku teistele omadustele.?

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:49
Otsi:

Ava täpsem otsing