Laupäev 21. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Põlvamaa ? tõeliselt roheline maakond

Sander Silm 30. november 2004, 00:00

Kui Põlvamaale kunagi slogan leiti, siis mõeldi lausega ?Põlvamaa ? rohelisem elu? eelkõige siinset loodust. Tegelikkuses võib aga maakond ennast roheliseks pidada ka üsnagi loodussõbraliku energiakasutuse tõttu.

Mõelgem ise. Kui Eesti riik on võtnud endale kohustuse toota aastal 2010 vähemalt 5,1% elektrienergiast taastuvatest allikatest, siis Põlvamaal on see number juba ammu ületatud. Praegu tegutseb maakonnas seitse hüdrojaama koguvõimsusega 940 kW, mille elektritoodang moodustab üle 6% maakonnas tarbitavast elektrikogusest.

Kuulu järgi rajatakse Põlva järvele lähitulevikus veel seitsmeski väike hüdrojaam. Kuid kuna Põlvamaal asub vaid 4% Eesti veeressursist, siis on ilmselge, et hüdroenergeetikat lõpmatuseni maakonnas arendada ei saa.

Kui vaadata elektritootmise kõrval ka soojatootmist, on pilt veelgi rohelisem. Kuna maakond on üks metsarikkamaid piirkondi Eestis, siis pole midagi imestada, et puit on üks olulisemaid kütteallikaid ? iga-aastased raiemahud võimaldavad kasutada ligi 90 000 tihumeetrit küttepuid ja üle 40 000 m3 puidujäätmeid.

Samuti läbib maakonda Irboska?Tallinna maagaasi ülekandetorustik, mistõttu moodustavad maagaas ja puidukütused ligi 98% maakonna kütusebilansist. See on ka põhjus, miks on soojusenergia hinnad Põlvamaal ühed riigi madalamad.

Ja egas puit toida ainult eramajade ahje. Maagaasiküttel on maakonnas vaid Põlva ja Räpina linn ning Vastse-Kuuste, Ahja, Värska asula ja Põlva vald. Ülejäänud asulad on kõik puiduküttel.

Kuigi maakond piirneb Peipsi järvega, pole siinkandis eriti tuuleenergiaga tegeldud. Üks põhjus peitub selles, et kogu tuuleenergia teeb Eestis alles arglikke samme. Samuti pole tuulekaartide kohaselt järve rannikul teab mis palju kohti, kus aastane keskmine tuulekiirus ületaks 6 m/s. Tegemist on siis tuulekiirusega, mille pärast tasuks kalleid tuuleparke rajama hakatagi.

Küll on aga tuuleenergial suur perspektiiv Eestis. Riigis on piisavalt rannajoont, kus saaks spetsialistide hinnangul toota ligi 6% vajalikust elektrienergiast. Paraku eeldaks see eelnevaid investeeringuid 300 miljoni euro ulatuses.

Samuti saaks Eesti elektrisüsteemi tänast olukorda arvestades tuulegeneraatoreid installeerida vaid 30?50 MW ulatuses, kuna selle suurenemisega kaasneks elektrisüsteemi talitluse kvalitatiivne halvenemine. Probleemi leevendaks vaid Eesti elektrisüsteemi tugev ühendusvõimsus Läti ja Venemaa elektrisüsteemidega, mis võimaldab katta tuuleenergia ebatasasusi. Tehniliseks piiriks tuulegeneraatorite paigaldamisel Eesti elektrisüsteemis jääks siiski 400?500 MW.

Tuuleenergia ja biomass on ühed perspektiivikamad taastuvad energiaallikad Eestis, mistõttu on ilmselge, et Põlvamaa jääb tükiks ajaks üheks riigi rohelisemaks maakonnaks.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:56
Otsi:

Ava täpsem otsing