Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lätimaa piiril Vanapagana ja huntide jälgi otsimas

Marko Kaldur 03. detsember 2004, 00:00

Otse Läti piiri ääres asub kõhedust tekitava nimega Paganamaa. Mägine ja järvederikas maastik tuletab meelde lapsena loetud raamatut ?Minu lapsepõlve Paganamaa?. Sealsel maastikul ringi vaadates meenub mõnigi seik kooliaegsest kohustuslikust kirjandusest.

Paganamaa on oma nime saanud muistejuttude järgi, mis pajatavad äikese eest ummisjalu põgenenud Vanapaganast. Iga põgenemisel astutud samm jätnud endast lohu, kuhu valgus vesi. Sedasi tekkisid Paganamaa järved. Tõepoolest ? heites Raadi mäel kõrguvast vaatetornist pilgu kogu Paganamaale, meenutab järskude nõlvade vahele surutud järvedeahelik kaugusesse kaduvat jäljerida.

Ent samas võib hea kujutlusvõime korral end ka suurematesse mägedesse mõelda ? sedavõrd sarnaneb Paganamaa Kesk-Euroopa mäestikega. Ühel pool metsad ning nende taga mäetipud pilvedesse mähkunult, teisal lumiste kuuskedega kaetud nõlvad, allpool sillerdamas järved ja ojad.

Raadi vaatetornist alla jalutades jõuab piknikuplatsile ning laululava juurde. Sealt edasi viib järsk trepp alla järve äärde. Jäätunud veekogu teisel kaldal on juba Lätimaa, vaevalt mõnisada meetrit vandersellidest eemal.

Sestap võtame kaldal seistes üles ammu ununenud lauluviisi ?Ärgake, Baltimaad?, lootes samas, et mõni lätlane teiselt poolt järve oma riigi osa laulab. Kahjuks peegeldub seekord nõlvadelt vastu vaid häälekaja.

Järve ääres näeme sügavaid vagusid ümbritsevates mäenõlvades. Vanarahva jutud pajatavad, et need olevat Vanapagana küünejäljed, mille ta järve põgenedes kraapinud. Lapsepõlveraamatust meenub, et sellisest uhtorust saavat suvel liiva sees end hooga alla libistada.

Paganamaad kutsutakse lugudes vahel ka Arnoldi riigiks, kuna seal elavat palju lolle ja vargaid. Vahest on nendes omajagu tõttki sees...

Paganamaalt suundume edasi Eesti kõige väiksemasse rahvusparki Karulas. Nime järgi eeldame, et seal peaks palju karusid leiduma, ent lumiste metsade ja hangedes põldude vahel liigeldes ei õnnestu meil küll ühtegi looma märgata. See-eest aga saame kogeda hingematvaid vaateid ja romantilisi pilte.

Peräjärvel leiame kõrgusesse küündiva Lossimäe vaatetorni. Kahtlaselt kõikuv metallkonstruktsioon sunnib mõnegi vanderselli jalamile ootama jääma, osad loobuvad peaaegu torni tipul, kui tuulehood ehitist tugevalt kõigutavad. Kuid need, kes üles vaateplatvormile jõudnud, saavad mõnegi ilusa vaatepildi kümnete kilomeetrite kaugusele.

Karula rahvuspargis asub üks parimaid näiteid turismialasest koostööst. Hulk turismitalusid on ühendanud nõu ja jõu ning rajanud Metsamoori perepargi. Eri talud tutvustavad seal talukultuuri ja traditsioone, igaüks oma temaatikaga. Kuid kõik see on koondunud Metsamoori perepargi ühisnimetaja alla, millega end ka laiemalt reklaamitakse.

Kautsi lähedalt leiame metsaonni, mis soojemate ilmadega kõlbaks ööbimisekski, talvel on aga valdavalt jahimeeste kasutada. Teekonnale jääb meil veel mõnigi tasuta onn või metsamajake, mis pakuksid pikema rännaku puhul hubast ja õdusat peavarju.

Rõuge ürgorg on kiiresti hämarduval päeval vandersellide viimane peatuspaik. Suundume Hinni kanjonisse, milletaolisi leidub Eestis ainult Rõuge kandis. Järjest kitsenevas kanjonis ümbritsevad jalutajat mõlemal küljel järsud liivakiviseinad. Kanjoni põhjas suliseb väike ojake, mille kallastel lookleb vaevumärgatav rada. Kohati juhib see meid järsaku servale, kus ettevaatamatut ronijat ootaksid mitmed meetrid vaba langemist.

Hinni kanjon pidavat olema koht, kuhu tihti eksivad näljased hundid. Seepärast on ka ehmatus suur, kui näeme tundmatut metslooma suurte hüpetega lähenemas. Õnneks selgub kohe, et tegu on siiski uudishimuliku külakoeraga, kes on õuelt lahti pääsenud ja tulnud kanjonis rändajaid uudistama. Võib aimata, et koera vanemate või vanavanemate seas on ka hunte olnud.

Ongi päev õhtule jõudnud ning veereme kuuvalguses mööda jääst libedat maanteed kodu poole. Ronimist ning kõndimist täis päev on väsitanud tugevamadki vandersellid, kes kasutavad nüüd võimalust silma looja laskmiseks. Vaid autojuht saab imetleda piltpostkaardilikke vaateid kuuvalguses Kagu-Eesti lagendikele ning sünkjatesse metsasaludesse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:28
Otsi:

Ava täpsem otsing