Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Antidepressantide lõksus
"Olen nende aastate jooksul vähemalt neli korda otsustanud, et nüüd on lõpp ja saan ka ilma rohtudeta. Antidepressantidest loobumist tuleb ka teha nii nagu võtmise alustamistki, annust vähehaaval vähendades," selgitas ta. Mingeid ebameeldivaid kõrvalmõjusid ta ravimi tarvitamisel ei täheldanud. Psühhiaatri juurde viis teda peres toimunud traagiline sündmus. "Kui olin paar nädalat antidepressanti tarvitanud, tundsin ennast rohkem maa peal olevat ja suutsin tundeid mingil määralgi taltsutada," kinnitas ta.
Kui keskealise Tiina viisid psühhiaatri juurde abi otsima ja antidepressante tarvitama traagilised peresündmused, siis kevadel gümnaasiumi lõpetanud Elo Varinurm läks hingetohtri juurde, et saada üle rahutusest ja hirmust kõige vähegi tundmatu ees. "Arst ütles küll, et paljuski on tegu lihtsalt minu isiksuseomadustega, kuid tema saaks mind aidata antidepressantidega, mis mul tuju hea ning meeleolu üleval hoiavad," kõneles ta. Mõistagi loodab noor naine ravimist abi saada. "Ma ei karda neist sõltuvusse jääda, kirjutas nad välja ju ikkagi arst. Küll ta teab, mis mulle parim," ütles Varinurm.
Pärnu Mai apteegi proviisor Siiri Rosin ütles, et üsna paljud on tulnud apteegist depressiooni vastu abi otsima. "Oleme siis soovitanud naistepunakapsleid või -teed, palderjanitablette kas puhtalt või lisandiga, rahustavaid tilku. Väga head on ka homöopaatilised Nervoheeli tabletid, magneesiumpreparaat, B-vitamiin," loetles ta.
Kõige kurvem on Rosina meelest see, kui arst on depressioonivastast ravimit määranud lapsele. "Ma ei pea seda õigeks, enne võiks ikka muid võimalikke raviviise proovida," märkis ta. "Arvatakse, et tablettide mõju on parem ja raviefekt tuleb rutem, aga see on enesepettus, kui haiguse põhjus on kõrvaldamata," möönis Rosin.
Hingearst Vahur Kuperjanov selgitas, et antidepressante kasutatakse eelkõige depressiooni ja ärevuse ravimiseks, kuid sageli ka erinevate kehaliste sümptomite/vaevuste korral, sealhulgas valuravis koos valuvaigistitega.
Antidepressandid on erineva keemilise struktuuri ja neuromediatoorse toimega ained, mida ühendab eutüümse (meeleolu parandava) toime olemasolu. Antidepressante peetakse ravimiks, mis sõltuvust ei põhjusta. Küll aga sõltuvad nende tarvitamisel esinevad kõrvalnähud eeskätt tarvitaja individuaalsetest iseärasustest.
"Sagedasemad kõrvaltoimed on nn vanadel, klassikalistel antidepressantidel, eriti amitriptüliinil silma siserõhu tõus, urineerimishäired kuni uriinipeetuseni, kõhukinnisus kuni soolte sulguseni, vererõhu langus, vereringehäired jm. Uuematel antidepressantidel on kõrvaltoimed harvemad ja nende intensiivsus väiksem," sõnas Kuperjanov.
Täna on Eestis Kuperjanovi arvates antidepressantide peamiseks valikukriteeriumiks patsiendi rahalised võimalused. Originaalravimi hinnad algavad paarikümnest kroonist ja ulatuvad mitmesaja kroonini. Antidepressantide ravikuuri optimaalseks kestuseks arvatakse kuus kuud, millele võib järgneda säilitusravi periood väiksema annusega.
"Depressioon on oma olemuselt krooniline haigus, millel on kalduvus korduda erinevate asjaolude kokkusattumisel, nii võib antidepressante kasutada ka aastaid," selgitas Kuperjanov.
Oma arstipraktika jooksul on Kuperjanov näinud, et antidepressante tarvitavad rohkem naised, sest nemad pöörduvad oluliselt sagedamini psühhiaatri juurde abi saamiseks. "Erinevates uuringutes on leitud, et depressiooni sagedus naistel on suurem kui meestel," ütles ta.
Erinevus on laste hulgas, kus on sagedus võrdne või on isegi mõningane poiste ülekaal, sest neid lihtsalt suunatakse sagedamini psühhiaatri vastuvõtule.
Autor: Signe Kalberg