Fotoäri kuldajad on möödas

Veel kaks aastat tagasi ja aastaid enne seda olid fotofirmad plussis. Möödunud aastal olid pooled miinuses. Ja tänavustest tulemustest ei taha enam keegi rääkida.

Endine suur teenindusharu on pehmelt öeldes ?okis. Seda mitte niivõrd piltide hinna kukkumise kui digifotograafia kiire leviku tõttu: fotost elamuse saamiseks pole enam vaja filmi laborisse viia. Löögi all on need, kes pole omale ostnud kaasaegset digilaborit või kiiresti ümber orienteerunud digikaamerate müügile.

Eesti ligi 300 miljoni kroonise mahuga fototuru seisu elav kehastus on legendaarne fotomees, endine purjetaja Aare Kööp (50) ja tema ettevõte Fuji Filmari.

Ettevõte sai alguse 1991. aasta sügisel, kui Kööbi tuttav purjetamise alalt, Soome Fuji juht Jarmo Kammonen nõustus tegevust Eestisse laiendama.

Eesti ligi 300 miljoni kroonise mahuga fototuru seisu elav kehastus on legendaarne fotomees, purjetaja, Aare Kööp (50) ja tema ettevõte Fuji Filmari. Ettevõte sai alguse 1991. aasta sügisel, kui Kööp tahtis naisele poodi teha ja tema tuttav, Soome Fuji juht Jarmo Kammonen nõustus samal ajal tegevust Eestisse laiendama.

Mõne aastaga jäeti seljataha Aivar Rüütelmanni juhtimisel veidi varem alustanud Kodaki esindus Estonica ja vaatamata ambitsioonikatele plaanidele ei suutnud mööda minna soomlase Jukka Partaneni juhitud Agfa esindus. 90ndate lõpuks oli Eesti Fuji nii võimas, et ostis digitaalse fotolabori Fuji Frontier 1000, esimese selletaolise Eestis ja ühena esimestest kogu maailmas. See oli aeg, kui laboreid tekkis Eestisse nagu seeni ja Filmari tõi omanikele sisse keskmiselt miljon krooni aastas.

Ent tänaseks on endine hiilgus vaikselt hääbumas. Möödunud kolm aastat on ettevõte tootnud kahjumit ja seda on oodata ka tänavuseks aastaks. Maha on müüdud laborid Pärnus ja Saaremaal ning kunagine ajakirjanike lemmik, Filmari esindus ajakirjandusmajas. Ettevõte on oma peakontori kolinud vanalinnast Narva maanteele, kuhu Aare Kööp ostis endise merelaevanduse maja.

Kööp hindab tänast olukorda fototurul ?sitaks?. ?Asi valgub laiali,? kirjeldab ta digifotoaparaatide ajastu mõju fotoärile.

Praegu peaks olema aeg, mil fotofirmadesse tehtud investeeringud hakkavad tulemusi andma, ent olukord on vastupidine. ?Mingil määral on kahju, et nii on,? ohkab Kööp. Möödunud aastal võttis ta firmast välja viimased 2,5 miljonit krooni jaotamata kasumit, mille eest ostis osaluse soomlastelt välja.

Edasisi plaane ta täpsemalt pole nõus valgustama, ent majaost viitab huvile kinnisvaraäri vastu. Kööp möönab, et asi pole katastroofiline, ent igaks juhuks on olemas lahendused tagataskus juhuks, kui fotoäri enam ära ei tasu.

Eelneva taustal tundub uskumatu veel ühe ettevõtte, ASi Klisseran, laiemalt tuntud kui K-Arvutisalongi lugu.

Tänavu märtsis käisid ettevõtte juhid Peeter Kargu (32), Marek Vaho (33) ja Lauri Liimand (33) järjekordsel turneel CeBITi tehnoloogiamessile Hannoveris. Seekord tutvuti lähemalt fotolaboritega. Arvutikaupmehi huvitas, kas oleks võimalik teha kvaliteetseid ja odavaid pilte. Sellega seoses jagati laiali oma visiitkaardid. Tänaseks on Klisseranil käes neljandik fototurust.

Ainuke, kes Klisserani poistega pärast messi ühendust võttis, oli Agfa esindus Tallinnas. ?See on ärikoolituse musternäide,? räägib Kargu nüüd tagantjärele, ?kui klient huvi tunneb, siis müüge!?

?Turul oli auk, mis tahtis täitmist,? kirjeldab Viilup masinate müüki arvutisalongile. Tema sõnul tuli Agfa esindusest Saksamaalt teade, et klient on huvitatud ja tuleb müüa. Kui masinat poleks müünud tema, oleks seda teinud keegi teine. Samuti on lood fotopaberi ja muude materjalidega: kui seda ei müüks tema, siis teeks seda keegi teine. ELi tingimustes on kliima ostjatele soodsamaks muutunud.

Esialgu kuulutasid vanad fotofirmad uuele tulijale kadu. Tallinna külje all Peoleo motellis toimunud kokkusaamisel lubati panna K-Arvutisalongi vastu seljad kokku. Kes seal kohal olid ja mida seal arutati, sellest ajalugu vaikib. Igal juhul fotofirmade liit jäi seal sündimata.

Küll läksid pärast kohtumist eri ametkondadesse laiali kaebused, mõnedes kaubanduskeskustes ei lubatud K-Arvutisalongil fototöid vastu võtta ja osa firmasid lasi piltide hinna alla.

Ent sellest miitingust ei tulnud kokkuvõttes midagi head välja. Ainus, mis saavutati, oli avalikkuse suur huvi odavate piltide vastu.

Soome Ifi-foto teenuseid vahendava Anttila juht Tauno Tuula tunnistas hiljem, et on püüdnud aastaid Ifi odavaid pilte reklaamida, ent tulutult. Nüüd tegi K-Arvutisalong selle triki ära.

Klisserani juht Peeter Kargu konkreetsetest numbritest ei räägi. ?Kaks masinat on täistuuriga töötanud,? räägib Kargu talle omasel ninahäälel oma äri kommenteerides. Kolmandat masinat seadistatakse. ?Äri on väga kasumlik,? lisab ta.

Arvo Viilupi sõnul pole põhjust Kargu väidet mitte uskuda. Tema sõnul teeb K-Arvutisalong 500 000 pilti kuus. See on sama palju, kui varem tegi keskmine fotofirma aastas. Uued Agfa masinad on Viilupi sõnul tõepoolest võimelised ööpäev läbi täisvõimsusel töötama. Esialgse kroon viiekümne pealt on pildi hind langenud 1,2 krooni peale. K-Arvutisalongil on esindused üle Eesti. Kvaliteedi suhtes pole suurt nurinat olnud. Pole ime, et see paneb konkurendid juukseid katkuma.

Filmari omaniku Aare Kööbi endine äripartner, asjatundjate hulgas Eesti üheks suuremaks fotolaborispetsialistiks peetav Rein Rämmi (62) on täielikult pühendunud kvaliteedile.

Tema neli aastat tegutsenud OÜ Digifoto ainsat laborit Tallinnas Paldiski maantee ja Tehnika tänava ristil teavad nii professionaalsed fotograafid kui ka nõudlikumad amatöörid. Ehk need, kellele kvaliteet on fotograafia puhul esmane ja kes ei pea paljuks postkaardisuuruse pildi eest 4 krooni välja käia.

?Siia ei tule ükski juhuslik inimene,? tutvustab Rämmi oma salongi avala naeratuse saatel. Näitab muu hulgas uhkusega slaidiskannerit Imacon, milliseid on Eestis paar tükki ja mis koos Epson 7600 printeriga võimaldab trükkida plakatisuuruseid pilte ka kõige nõudlikumale silmale.

Tehnikamehena hooldab Rämmi pühapäeviti ise oma seadmeid ja märgib nagu muuseas, et pole neli aastat puhanud. ?See on minu elu,? võtab ta lühidalt kokku oma töö fotofirmas ja lisab: ?Kogu pere töötab siin. Ilma nendeta oleks pea võimatu.?

Rämmi teab, et kui 5% hinda alla lasta, tuleb tulukuse säilitamiseks 16,5% käivet tõsta. Viimasel ajal on hinnad kukkunud mitu korda. ?Sellist käivet, mis kompenseeriks hinnalanguse, pole mul kuskilt võtta,? lisab ta ja tunnistab, et parimat tehnikat ta enam endale tulevikus enam vaevalt lubada saab. Näiteks uusimat Fuji Frontier 570, hetkel parimat saadaolevat digitaalset fotolaborit, mis alles kuu aega tagasi turule tuli.

Ent Rämmi on rahul, et mitu miljonit krooni maksnud seadmed on kinni makstud. See aitab murdepunkti fotoäris üle elada. Samuti aitab keskendumine erisoovidega tarbijaile, mis Digifoto puhul tähendab muu hulgas ülespildistamist raamatute tarvis.

Samas loodab Rämmi, et ka digiajastul jäävad au sisse paberfotod, mis säilivad 100 aastat ning millel on olemas hing, mida arvuti kõvaketas asendada ei suuda.