Internet kuhu iganes

Oled ehitanud kauni maja linnakärast eemale, metsatuka kõrvale. Ootamatult avastad end probleemi eest: kuidas täita kodakondsete nõudmist, et internet peab sees olema. Sidekaablit pole ja selle rajamise kulud tunduvad üle mõistuse suured.

Tõsiselt ei tule kaalumisele nn kolhoosniku pikendus ehk RAS-telefon Elionilt. Mobiiltelefonide operaatorite pakutav GPRS-andmeside on hea juhusliku ja väiksemahulise andmeside jaoks. Lairibaühenduse mõistele GPRS siiski ei vasta. Laia levikut on Eestis saavutamas nn traadita internet, mille all mõeldakse traadita kohtvõrgu (WiFi jms) tehnoloogiaid, mis asendavad ?viimase kilomeetri? kaablit.

Traadita interneti (TI) keskseadmed on paigaldatud paljudesse kõrgetesse punktidesse: mobiilimastid, teletornid. Hinnanguliselt on enam kui poolel Eesti territooriumist põhimõtteline TI võimalus, infoks on mõistlik pöörduda TI-operaatorite poole. Mida on kasulik teada enne?

Esiteks: TI sagedusalades (2,4 ja 5,7 GHz) nõuab raadioside otsenähtavust. Ei piisa piiluaugust kahe suure puu vahelt, vaid vaateväli peab olema suhteliselt avar. Kõik vaatetsooni jäävad objektid nõrgendavad signaali tugevust. Järeldus: vastuvõtuantenn tuleb paigaldada nii, et TI-keskus on otse nähtav, ilma välisantennita ei ole ühenduse lootustki. Teiseks: kaugus TI-keskusest. Praktikas on piirkaugus umbes 12 km, siis peavad muud tingimused olema ideaalilähedased. 1?3 kilomeetri kaugusel saab ühenduse vähese vaevaga.

Kolmandaks: häired. Häireid võivad tekitada nii autoalarmide mahuandurid kui ka liiga lähedal ja samal sagedusel töötavad seadmed ? Bluetooth, WiFi. Neljandaks: raadioeetri mahupiirangud. Sarnaselt linnatänavaga võivad tekkida ummikud, kui kõik soovivad korraga teenust saada.

TI tehniline lahendus ja seega ka liitumise kulu sõltub alati kohapealsetest oludest. Seetõttu jätavad TI-teenuse pakkujad kliendiseadmed kliendi omandusse. Sobivad kliendiseadmed on masstootmises.

Lihtsaimal juhul koosneb seadmestik vastuvõtuantennist koos selle küljes oleva kaabliga ning arvutisse paigaldatavast WiFi-kaardist. Sellise komplekti maksumus jääb alla 2000 krooni ning antenni kruvimine akna kõrvale seinale on paras töö laupäeva pärastlõunaks.

Teises äärmuses tuleb paigaldada kõrge post majast eemale, kinnitada selle külge suure tundlikkusega antenn koos WiFi-sillaga ning lisaks omaette WiFi-keskusega, millest suunatakse majani veel üks raadiohüpe. Paigalduseks tuleb kutsuda asjatundjad ja tõstuk, kulud võivad ületada 10 000 krooni piiri. On kohti, kus oli vaja paigaldada 25meetrine mast ja see kujunes peremehe jonni mõõdupuuks. Nende rajatiste hinda ei tahaks meenutadagi.

Enamasti jääb TI-ühenduse hind siiski alla 5000 krooni. Selle eest saab korraliku antenni katusele, kvaliteetse antennikaabli ja nn meediamuunduri, mis töötab TI-liidesena, koduvõrgu tulemüürina ja võrgulülitina. Kuutasud on TI-teenuse pakkujatel alates 200?300 kr. Kiirused on ajapikku kasvanud ja hinnad langenud, mis on meeldivas kontrastis enamiku muude teenustega.

Mitmed TI tehnilised parameetrid ületavad kaabelteenuste omi. Nt võrgu lühem reaktsiooniaeg (ping) ning kahepoolne üheaegne side. Eelised ilmnevad võrgumängude ja kaugtöö korral.

Litsentsivaba eetri kasutamine võib aeg-ajalt põhjustada raadioside katkendlikkust. Selles osas on TI ebakindlam kui korralik kaabliühendus. Maapiirkondades on häirete mõju ebaoluline, praktikas tulenevad probleemid elektritoite ebakindlusest. Linnade ümbruses on häirete mõju tuntav. TI-operaatorid on seetõttu üle kolimas 5,7 GHz sagedusele, kus on juba praegu võimalik pakkuda alla 10 km kaugusel kuni 20 Mbps kiirusi ja kliendiseadmete hind võib jääda alla 10 000 krooni. Samad parameetrid telefonikaablis pole võimalikud. Huvipakkuva lisavõimalusena on ilmunud SIP-telefonid ? võimalus interneti kaudu ühendada täiesti tavapärane telefoniaparaat. Linnast eemal väärib selline seade kaalumist.

Autor: Priit Truusalu