Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lugeja suhtub Äripäeva poolehoiuga

    On mitmeid mõõdikuid, millega hinnata ajalehe edukust. Üldlevinud on rahalised näitajad, käive ja kasum, kuid vähem huvitavad ei ole lehe tasuline tiraa? ja lugejate arv. Saab leida veelgi kaudsemaid kriteeriume edukuse hindamiseks. Lõppnumbrina huvitab ärijuhti muidugi teenitud kasum. Samas juhime ja suuname ettevõtet tihti just kaudsete mõõdikute alusel.
    Lehe tasuline tiraa? on veidi üle 18 000, millega oleme suhtes elanike arvu üks loetumaid majanduslehti maailmas. Äripäeva loeb 80 000?90 000 inimest, mis on 80% inimestest, kellele Äripäev otseselt just mõeldud ongi, s.o otsustajatest.
    Millised on meie võimalused lehe sisu mõjutada?
    Võttes tööle paremaid inimesi. Rakendades rohkem ajakirjanikke. Täiustades lehe organisatsiooni. Esimesel juhul pole kahjuks olemas head mõõdikut. Siiski, 90% meie 28st tipp- ja keskjuhist on välja kasvanud firma seest, 80 inimest 210st on meil töötanud enam kui viis aastat ja 15 enam kui kümme aastat.
    Teiseks, Äripäeva kokkupanemisel osaleb täna igapäevaselt 150 inimest, neist toimetuse poolel 74. Ülejäänud on tegevad reklaami- ja lehe müügis või täidavad tugifunktsioone (IT, raamatupidamine jm nii-öelda abiüksused).
    Kui võtta arvesse vaid toimetus, teeb see 3,0 inimest ühe sisulehekülje kohta. Kolm aastat tagasi oli see 2,4, kaks aastat tagasi 2,6 ja aasta tagasi 2,8 inimest.
    Kolmandaks, muutsime mullu oluliselt oma toimetuse juhtimisskeemi. Lehe sisu kokkupanemist juhib toimetajate kolleegium. Omakeskis nimetame seda institutsiooni Pentagoniks ja kolleegiumi vahelduvat juhti Saddamiks.
    Tänavu kümne kuuga oleme kulutanud 44 tonni roosat paberit rohkem kui mullu samal perioodil. Oleme täitnud 8% rohkem lehepinda erineva infoga. Aastas ilmub 239 Äripäeva, koos kõigi oma lisadega kokku 9300 lehekülge äriinfot, sellest 5950 lehekülge uudiseid, arvamusi, börsiinfot, nõuandelugusid ja muud toimetuse materjali. Iga päev on lugejateni jõudnud keskmiselt 39 lehekülge Äripäeva.
    Finantsjuhina meeldiks mulle, kui reklaamilehekülgi oleks palju ja sisulehekülgi vähe ? oleks efektiivne. Samas ei taha lugejad sellist lehte lugeda ja tegelikult ei taha ajakirjanikud sellist lehte ka teha. Tuleb jälgida, et valitseks sisu ja reklaami tasakaal. Rusikareegel ütleb, et vähemalt 60% lehe mahust peab olema toimetuse täita. Teisalt arvestame, et kui reklaamilehekülgede maht kukub alla 30%, siis hakkab rahakott pitsitama. Tänavu on reklaami osakaal Äripäevas olnud keskmiselt 37% ja seda on rohkem kui mullune 31%, mis teeb peaaegu viiendiku võrra rohkem. Samas on päevalehtede tige võitlus iga reklaamikrooni eest liigutanud reklaami hindasid klientidele soodsalt allapoole ja reklaami maht lehes rahalises vääringus kerkinud oluliselt vähem, 9 protsenti.
    Suuremate lehtede reklaami maht kroonides on tänavu kasvanud 8%, ehk oleme suutnud turu keskmist kergelt edestada.
    Kõik eelnev kokku lubab öelda, et Äripäeval oli majanduslikult hea aasta. Ei olnud väga hea, ei olnud ka keskpärane ega halb, oli hea aasta. Äripäeva käive 2004. aastal tuleb 90 miljoni krooni ja kasum 11,5 miljoni krooni lähedal. Võrreldes 2003. aastaga teeb see 7 miljonit krooni rohkem käibes ja 4 miljonit krooni rohkem kasumis. Äripäeva Kirjastus ei ole aga ammu enam vaid pelgalt Äripäev.
  • Hetkel kuum
Ain Kivisaar: kolm soovitust uuele linnavõimule
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Bigbanki laenuportfell tegi rekordi
Bigbank avaldas 2024 aasta esimese kvartali tulemused, mille kohaselt brutolaenuportfell tõusis rekordilise 1,74 miljardi euroni, kasvades kvartaliga 86 miljoni euro võrra ehk 5% ja aastaga 325 miljoni euro võrra ehk 23%.
Bigbank avaldas 2024 aasta esimese kvartali tulemused, mille kohaselt brutolaenuportfell tõusis rekordilise 1,74 miljardi euroni, kasvades kvartaliga 86 miljoni euro võrra ehk 5% ja aastaga 325 miljoni euro võrra ehk 23%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Uus tehnoloogia hirmutab? Madalal rippuvad digiõunad toovad kiire võidu
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raport Ukrainast: nädal on olnud pingeline
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Oodatud tõusu eelõhtu: kinnisvaraturg lükkas täiskäigu sisse
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.