Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raudteeäri on väga raske
Kui ettevõtetel on kaelas suur võlakoorem, on manööverdamisruum vähene. Siiski leidub börsidel edukaid raudteekompaniisid ning ka Tallinna börsile võiksid tulla Eesti Raudtee aktsiad. Saksamaal räägitakse juba aastaid sealse ja ühtlasi Euroopa suurima raudtee, Deutsche Bahn (DB), börsileminekust.
20 protsenti Deutsche Bahni aktsiatest peaksid 2006. aastal börsil olema. Mullu oli ettevõtte käive 28 mld eurot, see saavutati veerand miljoni töötaja tegevuse tulemusena. DB kahjumiks oli 245 mln eurot ja ta on andnud teatanud, et tuleva aasta kasumiprognoos käib üle jõu.
Euroopas pole börsil suuri raudteekompaniisid ? Saksamaal, Austrias, ?veitsis ja Itaalias on börsidel väikesed, üksikuid liine opereerivad raudteeettevõtted.
Veel hiljuti oli börsil Briti raudtee British Rail operaator Railtrack. Ettevõte erastati 1996. aastal, aktsiaid sai osta 3,80 naela eest. 1998. aasta oktoobris tõusis aktsia oma kõrgtasemele 17,68 naelale. Ettevõtet süüdistati infrastruktuuri laokilejätmise eest, mis viis mitmete inimohvritega lõppenud rongiõnnetusteni. Ettevõte peab hoidma korras 21 000 miili raudteed, 9000 raudteeülesõitu, 40 000 silda ja tunnelit ning 2500 jaama. Ettevõttes töötab üle 20 000 töötaja ja infrastruktuuri korrashoiuks kulub 14 mln naela (320 mln krooni) päevas. Ettevõte kasvatas võlakoormuse talumatult kõrgeks. Briti valitsust hakkas raudteel valitsev korralagedus häirima ja ettevõte natsionaliseeriti. 2002. aasta märtsis pakkus valitsus väikeaktsionäridele 2,50 naela aktsia kohta. 45 000 aktsionäri moodustas survegrupi, nõudes valitsuselt kohtu teel õiglast kompensatsiooni.
Jaapani kolm suurimat raudteefirmat pole aasta algusest suurt midagi aktsionäridele sisse toonud. Analüütikud soovitavad valdavalt Jaapani raudteeaktsiaid osta, aga ka hoida. Müüa ei soovita Jaapani raudteeaktsiaid mitte ükski Bloombergi küsitletud analüütik.
USA kaks suurt raudteekompaniid, Burlington Northern Santa Fe ja Norfolk Southern on aktsionäre sel aastal korralikult rõõmustanud. Aktsiad on tõusnud üle 40 protsendi. Analüütikutele meeldivad enim suurima tõusu teinud aktsiad ja kõige vähem CSXi aktsia.
Mulle meeldib raudteeettevõtete aktsiatest enim Canadian National Railwaysi aktsia. Ettevõte on marginaalide poolest teiste ettevõtetega võrreldes hoopis teises maailmas. Võrreldes raamatupidamisväärtusega, on ta küll tabelis olevatest ettevõtetest kalleim, kuid teinekord tuleb hea asja eest rohkem maksta (nagu Hansapanga puhul). Natuke ettevaatlikuks teeb analüütikute suur ostusoovituste hulk. Aktsiat soovitavad osta 13 analüütikut, ülejäänud kaks on hoidmissoovitused. Ettevõte teenis 5,2 mld dollarilise käibe juures 0,9 mld dollarilise kasumi.
Arenevatelt turgudelt võib huvi pakkuda hoiutähtede vormis USA maaklerite kaudu kättesaadav Hiina ettevõte Guangshen Railway aktsia. Ka see ettevõte on väga korralike marginaalide ja olematu võlakoormaga, kui uskuda ettevõte raamatupidamist.
Üle-eelmisel sajandil tabas Suurbritanniat ja USAd raudtee(aktsia)maania.
Veduri leiutamine tegi võimalikuks raudteede leviku. Tekkisid raudteefirmad, kellel polnud bilanssi, omanikel (ühtlasi tegevjuhtidel) oli vaid visioon. Esimeste raudteefirmade direktorid paigutasid ettevõtmisesse suure osa oma säästudest. Raudtee rajamine polnud odav (nagu praegugi). Vaja oli kaasata täiendavat aktsiakapitali. Aktsiamaaklerid nägid (endale) head äri ja hakkasid raudteeaktsiaid publikule soovitama. Börsile tuli üha uusi raudteefirmasid, kes hakkasid raudteid ehitama. Oli ka petturfirmasid.
1838. aastal oli Suurbritannias 500 miili raudteed, 1848. juba 5000 miili ning 1860. aastal 10 000 miili raudteed. 1830. aastal avatud Liverpooli?Manchesteri raudteel oli 1838. aastal 5,5 mln reisijat, 1845. aastal 30 mln reisijat ning 1855. aastal 111 mln reisijat. Milline muljetavaldav kasv. Raudtee muutis inimesed liikuvamaks ja alandas kauba transpordikulusid, luues eeldused kaupade senisest laiemaks levikuks ning tootmise kontsentreerumiseks. Tulu (mitte kasumit) teenis raudtee reisijateveost. Alles 1852. aastal ületas kaubaveotulu reisijaveo tulu. Milline oli progressi hind? Raudtee jättis kodutuks inimesed, kelle kodu jäi raudteele jalgu. Ehitusel kaotas palju töölisi oma tervise ja elu.
Odav raha ja piiramatu kasvuvõimalus viis üleinvesteerimiseni. Lisaks aktsiatele emiteeriti võlakirju.
Investorite masside raha leidis tee raudteeaktsiatesse. Suurbritannias kestis raudteeaktsiate maania 1844?1846, USAs 1869?1873. Paljud raudteefirmad ei jõudnud kunagi kasumisse. Konkurentsi kasv ning veohindade alanemine vähendas käibeid. Buumid lõppevad tavaliselt krahhiga: teenisid vaid varajased sisenejad ja enne buumi lõppu aktsiad maha müünud inimesed. Suurbritannias läks piltlikult kogu raha raudteesse, välja polnud sealt suurt midagi võtta. Raudteefirmade pankrot jättis riigis muud ettevõtmised rahata, mis viis intressitaseme järsu tõusni. Tegu oli toona kapitalismi ajastu suurima depressiooniga. Kanaliaktsiate buumist oli möödas vaid kümmekond aastat.
Kui palju on toonastest buumikangelastest täna börsil? Sadadest firmadest võibolla mõni üksik. Vajalikud ettevõtmised ei pruugi automaatselt olla kasulikud investeeringud.